Usutavuse defitsiit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
See on muidugi positiivne, et pärast järjestikuseid teateid suurtest koondamistest Ida-Virumaal on mitmed ministrid hakanud siia sagedamini visiite tegema, et olukorrast paremat ülevaadet saada.
Iseküsimus on, milline on nende visiitide tegelik mõju olukorra parandamisel peale avalikkuse rahustamise, et valitsuse liikmed tegelevad probleemidega.
Ministrid puistavad välja hulganisti suuri numbreid, kui palju uusi töökohti on Ida-Virumaal terendamas. Ent nende vekslite tõsiseltvõetavust devalveerib lähiajalugu, mis kinnitab drastilist nii töökohtade kui ka sellest tulenevat elanike arvu vähenemist maakonnas.
Kui eelmise, kuue aasta taguse suurema kriisi ajal kavandatud plaanist luua kümne aastaga Ida-Virumaa tööstusparkides 4400 töökohta on praeguseks täidetud vähem kui viis protsenti, siis on raske ka parima tahtmise korral uskuda praeguse majandusministri Kristen Michali kinnitust, et kaheaastase lisaajaga ehk 2021. aastaks on see eesmärk saavutatav.
Loomulikult ei saa neid töökohti valitsus üksi tekitada. Õigus on see, et tulemus sünnib vaid heas koostöös siinsete omavalitsuste ja ettevõtjatega. Sellest aga jääbki kõvasti puudu. Siin võib viisakatele avaldustele vaatamata oma roll olla ka sellel, et Ida-Viru linnades on võimul Keskerakond, kes riigivõimu suhtes on pikka aega opositsioonis olnud.
Tõsine küsimus on ka siinsetele Keskerakonna poliitikutele ja omavalitsusjuhtidele see, millised on lauskriitika kõrval nende ettepanekud ja soovid valitsusele, kuidas Ida-Viru linnades uusi töökohti luua ja elu paremale järjele aidata.