Kas ülejooksikust saadikut saab usaldada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimatistel kohaliku omavalitsuse valimistel muutus Alajõe vallavolikogu koosseis valimisliidu Rahva Hääl kasuks: kauaaegne opositsioon sai võidu 4:3. Vaatamata valimisliidu Kohalik Rahvas kaigaste loopimise pingutustele võitnud valimisliidu suunas, algatati uuel, 2014. aastal mitme suure projekti elluviimine ja asuti valimiseelset programmi samm-sammult täitma. Praeguseks on hakatud Vasknarva ja Alajõe külalissadamaid projekteerima, tehtud teede hooldusremont Katasel, Remnikus ja Alajõel, alustatud Alajõe keskuse platsi rajamist, kuhu on tellitud elektritööd ja parkla rajamine, ning tihendatud valgustusvõrku valla külades.
Alajõe pikima ja aasta ringi tiheasustatud tänava valgustusprojekti lükati edasi 2010. aastast. 2014. aasta jõuludeks süttis seal valgus. Aastaid olid Vasknarva elanikud hädas külla viiva tee halva seisukorraga. Praeguseks on tee saanud korraliku tolmuvaba katte, mis on suur pluss valla arengukava ühe prioriteedi − turismi arendamisele. See töö tehti vallavanem Vitali Borodini ajal, kes pidi kavandatud umbusaldamise tõttu ameti maha panema. Kõik need tööd on toimunud selle lühikese poolteise aasta jooksul, mil on valitsenud valimisliidu Rahva Hääl saadikud ning vallavanemaks on noor, energiline ja teotahteline Kristina Ikohhainen.
Alustatud tegevuste käigus tuli ilmsiks, et 2006. aastal algatatud Alajõe valla üldplaneering, mille viimane avalik arutelu toimus 2010. aasta veebruaris ning mille oleks pidanud siis avalikustama ja vastu võtma ning volikogu kinnitama, ei ole selleni jõudnud. Üldplaneeringu peale oli kulutatud 350 000 krooni (22 364 eurot), kuid volikogu liikmete ja vallavalitsuse ebapädevuse tõttu jäi töö lõpetamata. Nüüd tuleb üldplaneering uuesti teha ja selle eest jälle maksta. Kas võimu muutmine endiseks, valimiseelseks võimuks, nagu seda end tuulelipuna tõestanud Aleksandr Petuhhov kuu aega tagasi Põhjarannikus teha lubas, jätkab jälle valla raha raiskamist?
Samas tuli ilmsiks, et tollase volikogu projektitegevus oli suunatud ebaotstarbekatele tegevustele nagu OÜ Alajõe Vesi loomine ja 200 000 krooni (12 700 euro) kantimine selle arvele. Millist tulu see vallarahvale tõi? Seega kulutati ligemale 35 000 eurot tulemusteta. Petuhhov väitis, et volikogu ei võta kuulda rahva ettepanekuid. Kuid miks siis hääletas praegu volikogus ülekaalu saanud Kohalik Rahvas maha Vasknarva külasse kavandatud liinibussi tagasipöörde platsi rajamise keset küla, põhjendades seda korruptsiooniga? Vasknarva küla peatänav on kaks kilomeetrit pikk ja inimestel on kiriku juurest, kus buss praegu seisab, raske kottide-kompsudega oma koduväravani jõuda. Miks võeti enamushäältega maha Rahva Hääle käima pandud bussiliin Iisakusse? Siit saab järeldada ainult üht, et volikogu liige, kes on kaupluse omanik, soovib suurendada oma läbimüüki, nõudes bussiliini käigushoidmist valla raha eest ainult oma kaupluseni Alajõel. Kas ei tundu see isikliku materiaalse huvina?
Selline mentaliteet volikogus oli valdav kõik need 13 aastat, mil valitses valimisliit Kohalik Rahvas. Vastaspoole ettepanekud valla arendamiseks lihtsalt hääletati maha. Aleksandr Petuhhovi ütlus, et inimesed on pärast valimisi muutunud, ei pea paika, kuna teod tõestavad vastupidist. Valimisliidu Rahva Hääl programmilisi lubadusi viiakse ellu samm-sammult nii, kuidas võimaldab valla eelarve. Projektitegevus ei ole kitsarinnaline, vaid lähtub eelarvelistest ja geograafilistest võimalustest ning valla arengukavast. Küll aga võib Petuhhovi väidet lugeda tõeseks tema enda kohta − tema muutis oma tõekspidamisi kardinaalselt.
Mis puutub info kättesaadavusse, siis kõikide volikogu komisjonide istungite protokollid on koostatud ja avalikustatud valla kodulehel, kuid need on eesti keeles. Võib-olla arvab Petuhhov, et vallavalitsus peaks neid tõlkima, et info oleks talle kättesaadav. Sellist käitumismustrit oli näha ka eelmise vallasekretäri ajal ning see tekitas tollal hulgaliselt arusaamatusi.
Et paremini mõista Petuhhovi ambitsioone, tasub meenutada valimisliidu esimest istungit pärast valimisvõitu 2013. aastal. Otsesele küsimusele, mida Petuhhov tahab volikogu liikmena teha, kõlas vastuseks: töö avalikkusega ja töötasu selle eest 500 eurot kuus. Sellist summat pidas valimisliit ebareaalseks. Volikogu liikme staatus rahvaesindajana eeldab ühiskondlikku tööd. Kui üldse, saab rääkida ainult tehtud kulutuste hüvitamisest. Tehtud töö eest maksti talle 300 eurot, seega väide raha saamata jäämise kohta on vale. Petuhhovi töö volikogu eelarvekomisjoni liikmena ei arvestanud valla eelarvelisi vajadusi. Tema tahtis raha jagada jooksvateks kuludeks. Kohalikele elanikele vahendab ta valeinfot, soovides end paremast küljest näidata.
Ka volikogu esimehele kavandatud umbusalduse avaldamise põhjused olid otsitud ja alusetud. Tegelik põhjus oli hoopis selles, et tekkis soodne võimalus järjekordseks "paleepöördeks" ehk võimuvahekorra muutmiseks valimisliidu Rahva Hääl ülejooksikuks osutunud saadiku näol. Jutt on sellestsamast saadikust, kes valimiste eel toetas Rahva Hääle programmilist platvormi ja toimetas valla infolehte, kus halastamatult paljastas Kohaliku Rahva liikmetest saadikute töö ebapädevust, seaduste eiramist ja isiklikest huvidest lähtumist võimul oldud aastate jooksul.
Kas sellise suhtumisega saab Aleksandr Petuhhovile usaldada valla juhtimist?