Valitsuse erinevad sõnumid

Praegune valitsus on vaid mõni kuu ametis olnud, kuid koalitsiooni liikmed saadavad avalikkusele sageli üsna erinevaid sõnumeid. Paar päeva tagasi ütles sotsiaaldemokraadist kultuuriminister Indrek Saar, et keelenõudeid kodakondsuse saamisel võiks leevendada. Selle peale teatasid sotside koalitsioonipartnerid IRL ja Reformierakond, et nemad pole mingil juhul keelenõuete leevendamisega nõus.

Eile teatas sotside esimees Jevgeni Ossinovski, et pagulasteema käsitlemine Eestis kisub kohati inetuks ja ksenofoobseks. Küllap pidas ta silmas ka hiljutist IRLi esimehe Margus Tsahkna ideed keelata Eestis burkade kandmine lähtuvalt julgeoleku- ja kultuurilistest kaalutlustest.

Maksude teemal võtsid enne valimisi sõna kõik erakonnad. Sotsid pole rahunenud siiani ning soovivad maksupoliitika põhjalikku ümbervaatamist, et "maksusüsteem oleks  õiglasem", nagu ütles Ossinovski. Rääkimata juba sellest, et oleks see sotsiaaldemokraatide teha, kehtestaksid nad hoopis astmelise tulumaksu. Ent maksusüsteemi radikaalset ümbermängimist ei poolda jällegi koalitsioonipartnerid, eelkõige Reformierakond.

Kõige rohkem ongi viimasel ajal olulistes küsimustes avaldusi teinud sotsid ja IRL, nende suurem vend koalitsioonis, Reformierakond, on kas hoidunud kõlavatest avaldustest või isalikult püüdnud partnerit rahustada. See on ka arusaadav, sest valitsuse pikaajalise juhtparteina on Reformierakond eelkõige vastutav riigis praegu toimuva eest. Ja teatavasti pole Reformierakond see partei, kes tõttaks tunnistama, et midagi on nende valitsemise ajal valesti.

Avalikkus näeb, et praegusel koalitsioonil on väga mitmes olulises valdkonnas vaatamata sõlmitud koalitsioonileppele tõsised erimeelsused. See aga tähendab, et kui olulistes punktides kokkuleppele ei saada, võivad vastuolud viia lõpuks ka valitsuskriisini. Või püütakse lahkhelisid tekitavates valdkondades põhimõttelisi otsuseid mitte langetada ning tegeletakse teiste, ka vähemoluliste teemadega.