Avalik kord ja mänguväljakud

Aastaid tagasi leidis Jõhvis aset ennekuulmatu juhtum. See oli aeg, kui omavalitsus sai kõvasti kriitikat selle eest, et lapsesõbraliku linna tiitli saanud Jõhvis polnud peaaegu üldse laste mänguväljakuid. Kui siis toonane linnavalitsus asjaga tegelema hakkas, pöördusid ühe piirkonna kortermajade elanikud kohaliku võimu poole protestikirjaga nende kodude lähedusse rajatava laste mänguväljaku vastu. Lapsed tegevat liigset lärmi ning ei laskvat rahus elada. Tookord lahendas võim asja nii, et jättis mänguväljaku sinna rajamata, ehitades selle hoopis teise piirkonda, kus elanikud olid selle üle õnnelikud.

Nüüd on Kohtla-Järve Ahtme linnaosa elanikud hakanud kaebama nii lastemänguväljakult kui spordiplatsilt kostuva kära üle ja paluvad need likvideerida. Inimeste muret võib muidugi mõista, kuid kindlasti ei ole mõistlik likvideerida selliseid laste ja noorte vaba aja veetmise kohti. Sest oleks lühinägelik arvata, et kui linnas pole mängu- ja spordiplatse, lahendab see probleeme. Pigem tõstatab see uue pahameelelaine eelkõige lapsevanematelt, kellel pole oma võsukesi kusagile mängima viia, ning sportimisvõimaluste vähendamine pigem tekitaks noorsooga seotud probleeme juurde.

Iseasi on muidugi avaliku korraga seonduv. See, mis on avalikus ruumis lubatud ja mis mitte, on sätestatud korrakaitseseaduses ning ka omavalitsuste vastavate õigusaktidega. Kui neid reegleid rikutakse, on politsei siin pädev ja kohustatud sekkuma, kui vaid korrakaitsjaid rikkumistest teavitada.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles