Odavus ei taga kvaliteeti

Kohalik ehitusfirma Sepmar on tänavu korduvalt avaliku tähelepanu alla sattunud ehitustööde venimise või kvaliteediküsimuste pärast. Tavaliselt, kui tekivad mingid vaidlused, võetakse välja leping ning vaadatakse sealt, milles pooled on kokku leppinud. Ehitustööde puhul on need lepingud enamasti üsna põhjalikud ja mahukad. Aga ikkagi leitakse ruumi mingite asjade oma mätta otsast tõlgendamisteks.

Tavaliselt leppetrahvide ja kahjunõueteni ei minda, sest lihtsam on kokku leppida kui aastaid kohtus vaidlemas käia.

Nüüd on Jõhvi vallavalitsus aga otsustanud astuda tavatu sammu ning esitada ehitajale suure nõude peamiselt ehitustähtaja ületamise pärast. Vallavalitsuse argumendid tunduvad veenvad ning nõue on väga põhjalikult argumenteeritud.

Nagu arvata võis, ehitaja pretensioone ei aktsepteeri, kuigi fakti vastu, et tähtaeg on üle läinud, on raske vaielda ka temal.

Eks üks oluline põhjus, miks probleemid tähtaegade ja kvaliteediga just avalike objektide ehitamisel tekivad, on riigihangete läbiviimise loogika, kus võidu põhikriteeriumiks on võimalikult madal hind. Sellest probleemist on palju räägitud, kuid seadusandja pole siiani mõistlikku lahendust leidnud.

Võiks ju öelda: aga mis selles siis halba − maksumaksja raha tulebki säästa. Kuid siinkohal võiks iga inimene mõelda, et kui ta läheb poodi ostma endale pesumasinat või telerit, kas ta valib alati kõige odavama. Loomulikult mitte, sest odavus just kvaliteedi arvel tihti saavutataksegi.