Liiga uljaks pole mõtet minna

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mõnes mõttes on isegi hea, et Eesti Energia on võtnud Jõhvilt maha tuhina teha endise Tammiku kaevanduse aherainemägede otsa puhkeala, vaid loodab tulevikus need enda tekitatud mäed killustikuäri kaudu sootuks kaotada.

Mis saaks olla selle vastu, kui endised tööstusmaastikud kohandatakse spordi- või puhkepaikadeks? Ei olegi − muidugi oleks hea, kui saaks käia kõndimas ja seiklemas heakorrastatud küngastel.  Kuid kõigi selliste ettevõtmiste juures on oluline  näitaja ettevõtmiseks vajaliku raha, tulevikus kasutajate hulga  ja haldamiskulude suhe.

Ida-Virus on viimase 10-15 aasta jooksul endistel tööstusaladel loodud mitmesuguseid keskusi: Kiviõlis seiklusturismikeskus, Aidus veespordikeskus, Kohtla-Nõmmel kaevanduspark. Loomisel on Ojamaa püramiidide park ja Estonia kaevanduses motokeskus. Kahtlemata mitmekesistavad nad kohalikku elukeskkonda ja toovad kohale turiste.

Mingi staadiumini arendatakse neid suuresti projektiraha eest. Eestvedajate aeg, vaev ja energiakulu ning kannatlikkus lisaks. Kuni avamispeoni on kõik rohkem või vähem ilus. Siis aga jõuab kätte aeg, kus uut raha kõrvalt eriti peale ei tule. Peab toime tulema piletituluga või jäävad nad koormaks omavalitsusele. Kohalikke elanikke ja maksumaksjaid jääb samas  iga aastaga vähemaks. Turiste tuleb loodetust vähem.

Uute ettevõtmiste kavandamiste asemel võiks enne vaadata, kuidas toetada olemasolevaid  keskusi, et nad kindlamalt püsti seisaksid. Kui Jõhvis ei suudeta kümne aastaga linna südames olevat parki korrastada ega sinna 100 000 eurot maksvat terviserada teha, siis mis mõtet on unistada mitu kilomeetrit eemal asuvatele mägedele raha laotamisest?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles