Jõhvi kontserdimaja on väga hea majakas

Klassikatäht Katarina Maria Kits esitas koos Tallinna balletikooli õpilastega Pablo de Sarasate'i "Carmen Fantasy". Foto: Matti Kämärä

Reedel tähistati uhke kontserdiga Jõhvi kontserdimaja (JKM) 10. sünnipäeva. Põhjarannik pöördus pärast kontserti kaasteeliste poole, et teada saada, millist rolli on see maja oma esimese kümnendi jooksul etendanud.

Katri Raiki ei olnud 8. oktoobril 2005 kontserdimaja avamisel, aga ta ütles, et mäletab "läbi häda" JKMi eelkäijat − kultuuripaleed Oktoober.

"Tõnis Mägi ühendas"

"Hakkasin rohkem siin majas kontsertidel käima, kui sain Piia Tammega tuttavaks − minule on see olnud ühtlasi Piia maja," rääkis Raik ja meenutas, kuidas JKM ja Narva kolledž püüdsid koos korraldada kontserdibussi liiklust Narva ja Jõhvi vahel, et narvakad jõuaksid paremini kontserdimaja üritustele.

Raik muigas, et ei temal ega Piial pole olnud elus palju edutuid projekte, aga... Praeguseks on leitud, et mägi ei tule Muhamedi juurde, ja JKM korraldab kontserte pigem Narvas. "Mul on siiski hea meel, et meie edutust projektist on saanud siiski edukas liikumine," märkis Raik, kes ise on nüüdseks Narvast suundunud sisekaitseakadeemiat juhtima.

Meeldejäävatest ja südant liigutanud kontsertidest JKMis nimetas Raik Tõnis Mägi oma (4. detsember 2008), mis toimus maestro 60. sünnipäeva puhul.

"Kontserdil oli nii vene- kui eestikeelset publikut ja Tõnis küsis vaheajal, kas tasub laulda üks venekeelne laul. Ja mina ütlesin: laula ikka! Venekeelne laul käivitas vene publiku. Kui ta laulis "Koitu", tõusid kõik püsti − nii eestlased kui venelased. Kuna pronksiööd polnud veel ununenud, oli see eriti liigutav ja see oli üks meeldejäävamaid hetki siin majas. Tõnis on kõigile kallis − ja neid inimesi on vähe, kes on kõigile kallid; kes on julgenud kogu aja endaks jääda," meenutas Raik.

Raik rõhutas ka JKMi mitmefunktsioonilisust ja meenutas mitmeid n-ö firmaüritusi: Narva kolledži konverents, viimati Virumaa kolledži aastapäev jne.

Oktoobri reinkarnatsioon

Põhjarannik küsis JKMi sünnipäeval ühelt maja arhitektilt Ra Luhselt spordireporterite lemmikküsimuse: mis tunne on?

"Väga hea tunne on: maja on kümme aastat vastu pidanud ja väga hästi vastu pidanud. Maja sündis esmalt minu ja Taneli (Tuhal) peas ja kui tagasi mõelda, sai tulemus väga hea. Ajalooliselt oli selle koha peal üks teine maja ja see pole kadunud − ta on uues majas sees, oma väikse protsendiga. Võib öelda, et Jõhvi kontserdimaja on vana kultuuripalee reinkarnatsioon. Vana maja mõnes mõttes tingis uue maja: saali suurus, kõrgus, proportsioon; ka maja kuju on eelnenud modernistlikust hoonest kaudselt tuletatud," rääkis Luhse.

Arhitekt mäletab ka avamispäeva. "Minule oli see hästi oluline. Projekteerimis- ja ehitusprotsess oli väga pingeline, kuna tähtajad olid kukil. Me õigupoolest elasime objektil, siin toimusid pidevad töönõupidamised. Avamispäev oli punkt ja pingelangus − ehkki hiljem veidi kõpitseti, sai töö tehtud. Täna vaatan värske pilguga − olen küll Jõhvis käinud, tegime näiteks promenaadi − ja ei olegi kõige hullem! Täitsa hästi on välja kukkunud, pole midagi häbeneda!" leidis Luhse.

Kuidas arhitekti egole mõjub, et suur protsent kontserdimaja külalisi ei tea, kes on kontserdimaja loojad? "Siin on pigem soovitus Eesti meediaväljaannetele, et arhitekti võiks rohkem mainida. Nüüd on hakatud sellele rohkem tähelepanu pöörama ja see on väga hea − solvuda pole mõtet," muigas Luhse. Kontserdimaja 10. sünnipäeval toodi aga arhitektide panus kenasti esile − nagu ka avamisel.

Luhse tunnistas, et JKM on Luhse & Tuhali olulisemaid töid. Arhitektid tõid eriliselt esile Linda Madaliku hiilgava töö JKMi saali akustika loomisel, mida peetakse liialdamata Eesti parimaks. "Linda on fanaatik. Mõned päevad enne avamist võttis Linda oma väikese revolvri kaasa, tegi paugu. Kell kuus hommikul tuli meile SMS: "Vist on päris hea"," meenutas üks kontserdimaja autoreid.

Staaride magnet

Jõhvi vallavanem Aivar Surva ütles spordireporteri küsimuse peale, et tunne on sõnulseletamatu.

"Oli oodata, et tuleb kaunis kontsert, aga tänane päev on läinud nõnda, et inimesed on väga õnnelikud. Kõik meenutavad just seda, et küll omal ajal sai tehtud ikka õige otsus! Aivar Mäe ja tollane volikogu esimees Vallo Reimaa tegid ajalugu − kunagi räägitakse Alutaguse ajaloost just nende õiget otsust meenutades. Tean tollast olukorda, millise vaevaga otsus kontserdimaja just Jõhvi rajada sündis. Teades ka tollase Eesti Kontserdi juhi Aivar Mäe kõneosavust − ta lihtsalt suutis ära rääkida," ütles Surva.

Kontsertidest tõi vallavanem esile Peterburi imelapse Miroslav Kultõševi klaverimängu Tšaikovski klaverikontserdil nr 1 b-moll op 23. See teos on JKMi ajaloos juba seetõttu, et kõlas esimesel avamispäevajärgsel kontserdil 9. oktoobril 2005. "Ilma selle majata sääraseid asju siin kandis ei kuuleks! Ma isegi ei tea, kuhu peaksin sõitma, et neid üldse kuulda. JKM on tuiksoon igas mõttes. Tunne on väga hea. Sellised päevad nagu täna annavad jõudu ja tahet edasi toimetada, samuti panevad mõtlema, mida võiks veel teha," kinnitas Surva.

Vallavanema vend Hirvo ütles JKMi sünnipäevale pühendet leheküljel Põhjarannikus, et veel on vaid orel puudu. Surva on sellega nõus, sest oreli olemasolu võimaldab paljusid ettekandeid, mis muidu jäävad ära.

Omaaegne staažikas ERRi korrespondent Ago Gaškov, kes nüüd on maavanema nõunik, arvas, et kui JKMi poleks, oleks Jõhvi võrdlemisi nukker, igav ja tühi koht. "Igav linn ja tühi väli, aga siin on kontserdimaja, mis on kogu maakonnale tohtutult juurde andnud. Ma ei käsitle Alutagust ja Virumaad eraldi − ta on mõlemale Virumaale juurde andnud. Kui ma mõtlen, kes kõik on siin tänu JKMile käinud, tekib küll aukartus," ütles Gaškov.

Gaškovile tuli maailmanimega staaridest, kellega on tänu JKMile kohtunud, esimesena pähe särav Vene näitlejanna Tšulpan Hamatova; siis Austraalia didgeridoo-ansambel Descendance, mis pidi 2007. aastal "7 linna muusika" festivali raames esinema Toila pargis, aga kuna vihma kallas nagu oavarrest, toimus unustamatu kontsert Jõhvi kontserdimajas ja maja oli nõnda täis, et rõdul seisti püsti.

Gaškov kahetseb vaid seda, et nn tõsise muusika asju kuuleb Jõhvis vähem kui Tartus ja Tallinnas.

Helge majakas

Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa meenutas, et maja projekteerimise ajal tundus see talle ulmelisena. "Mõtlesin, et see pole võimalik − et tuleb selline fantastiline asi. Meenuvad ka hirmud, et läheb raskeks ja publikut ei tule piisavalt. See ei vastanud tõele, maja elab ning on väga omaks võetud. Kontserdimaja on Jõhvi märk, isegi maakonna märk. Igas mõttes on tegu superprojektiga: regionaalselt, Eesti muusikaelu mõttes, integratsiooni mõttes. See maja on meie piirkonna pärl, kalliskivi!" ütles Reimaa.

Kuuldud kontsertidest rääkides nimetas Reimaa mitmeid sümfoonikuid, kes kõlavad JKMi suures saalis imehästi. "Aga ebamaine ballett koos Arvo Pärdi muusikaga on see, mis jääb eluks ajaks meelde. Sellist elamust otsi tikutulega," viitab asekantsler Nacho Duato lavastusele 2012. aasta Jõhvi balletifestivalil.

Reimaa kiidab just kontserdimaja asukohta, et see ei tulnud Narva, vaid maakonna keskele − olles kenasti kättesaadav ka Rakvere rahvale. "Siia on tuldud Eesti eri paigust, teistest riikidest − tore, et ta on olemas, et ta särab siin vanas mõisapargis ja toob siia inimesi ja annab imelisi emotsioone," ütles Reimaa.

Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten võttis sünnipäeva kokku sõnadega: "Uhke tunne. Mitte üksnes toreda ja värvika kontserdi pärast, vaid ka seetõttu, et autoga Jõhvi sõites saad aru, kuidas kogu maakond on − osalt ka tänu kontserdimajale − muutunud paremaks. Jõhvi kontserdimaja on väga hea majakas."