Renoveeritud Kohtla-Järve kultuurikeskus avas uksed

Irina Kiviselg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve kultuurikeskuse direktor Svetlana Korotkova sai muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektorilt Kalle Merilailt spetsiaalse aumärgi, millega tunnustatakse kõige kaunimaid hooneid.
Kohtla-Järve kultuurikeskuse direktor Svetlana Korotkova sai muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektorilt Kalle Merilailt spetsiaalse aumärgi, millega tunnustatakse kõige kaunimaid hooneid. Foto: Peeter Lilleväli

Viimaste päevade ärevus ja sekeldused on selja taha jäänud ning kauaoodatud sündmus  Kohtla-Järve kultuurikeskuse pidulik avamine lõpuks aset leidnud. Eile võõrustas uue ilme saanud maja oma esimesi külalisi ning linnapea Jevgeni Solovjov andis kultuurikeskuse direktorile Svetlana Korotkovale pidulikus õhkkonnas üle keskuse tegevusluba kinnitava dokumendi. 

Pidulikule avamisüritusele olid kutsutud kõik need, kes majas aset leidnud muutustega kuidagi seotud olid: projekteerijad, ehitajad, mitmete firmade esindajad ning teised külalised, teiste seas ka Kohtla-Järve linna aukodanikud. Külalisi võeti vastu sammassaalis, kus uutel toolidel istudes sai suurelt ekraanilt vaadata fotoreportaaži sellest, milline nägi kultuurimaja välja mõned aastad tagasi ning milliseks on see tänu suure meeskonna rohkem kui kahe aasta pikkusele jõupingutusele muutunud.

Uuenenud kultuurikeskus tekitas külalistes vaimustust ning tõi nii mõnelegi meelde noorusmälestused.

"Tulin siia nagu oma koju," ütles linna aukodanik, terve tantsijate põlvkonna üles kasvatanud Valentina Troon. "Võib öelda, et ma olen selles majas üles kasvanud, ning mul on selline tunne, et nüüd on see maja just selline, nagu ma seda oma lapsepõlvest mäletan."

Tänati kõiki asjaosalisi

Projekteerijad, ehitajad ja mööblipaigaldajad on püüdnud renoveerimisel maksimaalselt säilitada või taastada kultuurikeskuse varasemat ilmet: seinte, kardinate ja vaipade värvi ning muud säärast. Selle eest pälvisid nad Kohtla-Järve linnavalitsuse aukirjad ja mälestusmeened.

Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor Kalle Merilai ütles, et ka nemad on tulemusega rahul.

"Oli palju arutelusid ja vaidlusi, kuid lõppkokkuvõttes läks kõik siiski nii nagu vaja. Muinsuskaitseametil on homme sünnipäev ning traditsiooniliselt tunnustatakse igal aastal sel pidupäeval paremaid partnereid. Seekord saab auhinna Kohtla-Järve linnavalitsus, kuid nemad saavad oma auhinna kätte homme, täna aga andsin ma kultuurikeskusele üle spetsiaalse aumärgi, millega tunnustatakse kõige kaunimaid hooneid."

Merilai rõhutas, et Kohtla-Järve kultuurikeskust tunnustatakse juba teist korda ning see on samuti ebatavaline sündmus. Kaks aastat tagasi said renoveerimisprojekti eest auhinna firma Zoroaster projekteerijad.

Ehitajad on püüdnud renoveerimisel tõepoolest maksimaalselt kõike endisaegset alles hoida. Nii näiteks restaureeriti akende välisraamid, sissepoole aga paigaldati nüüdisaegsed plastaknad ning ehkki need väliselt endistest ei erine, aitavad need majas senisest paremini soojust hoida. Välisrõdud vahetati täielikult välja nagu ka kulunud parkett. Uus parkett on valmistatud tammepuidust.

Fuajees on ruumi juurde tulnud, sest riietusruum on nüüd avatud. Vaatesaali paigaldati nüüdisaegne tõstesüsteem, tänu millele saab raske klaveri ühe käeliigutusega lava alla lasta. Kõikjal on uus mööbel.

Uue ilme on saanud ka kohvik: seinad oleks otsekui laiemaks muutunud, tegelikult aga võeti seal lihtsalt maha ripplaed, mille varjus oli peidus üle kümne laevalgusti. Need on nüüd samuti korda tehtud ning täidavad oma otsest ülesannet.

Kõige suurem ja tähtsam muutus on aga see, et kultuurikeskus on nüüdest kättesaadavam ka puudega inimestele − peasissepääsu juurde on paigaldatud kaldteed ning hoones sees on lift. 1952. aastal seda seal muidugi ei olnud, kuid tänapäevased tingimused nõuvad tõstuki olemasolu ning see tehti ainuprojekti järgi.

"Mis siis ikka, oleme nüüd siin ning hakkame end siin sisse seadma," ütles Svetlana Korotkova. "Veel on muidugi vaja veidi aega kodusoojuse loomiseks, kuid see ei ole kiire protsess, vaid toimub ajapikku. Esialgu aga tahan öelda seda, et kindlasti korraldame me veel ühe avamise − korraldame linnaelanikele meie loomekollektiivide suure kontserdi," lubas ta.

Kohtlajärvelaste huvi kultuurikeskuses toimuva vastu on väga suur − piletid laupäeval David Oistrahhi festivali raames toimuvale kontserdile on juba välja müüdud.

Kohtla-Järve kultuurikeskuse restaureerimine koos mööbli ja seadmete ostmisega läks maksma üle 4 miljoni euro, sellest ligikaudu 1,7 miljonit saadi Euroopa Liidu fondidest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles