Tavaline võimuvõitlus

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Narva volikogu keskfraktsiooni lagunemine ja linnapea Eduard Easti umbusaldamine annavad justkui ainest mõelda, et toimunud on kardinaalne võimupööre, millega Keskerakond on võimult kukutatud.

Tegelikult on tegemist pigem tavapärase mõnede tegelaste võitlusega mõjuvõimu pärast kohalikul tasandil ning parteipoliitikaga on sel küllaltki vähe pistmist. Ei ole ka erilist põhjust otsida toimunus seoseid eelseisva Keskerakonna kongressiga ja sellega, et Narva osakond esitas esimehe kandidaadiks mitte Edgar Savisaare, vaid Kadri Simsoni.

Ilmselt ei tasu oodata ka väga põhimõttelisi muudatusi Narva linna juhtimises. Muidugi tekitas Eduard Easti saamine  linnapeaks juba kaks aastat tagasi küsimusi ning ega ta eriti  hiilgavate saavutustega silma pole paistnud. Samas ei ole tema ajal leidnud aset ka märkimisväärseid läbikukkumisi. Täiesti võimalik, et Narva vajaks linnapeana kedagi, kes oleks  enamat kui esindusliku välimusega viisakas tubli bürokraat. Ent kui asi oleks ainult Easti isikus, siis peaks sel seltskonnal, kes tahab teda maha võtta, olema välja pakkuda uus kandidaat ja tegevusplaan. Seda aga pole.

Küll võib toimunus aimata kahe volikogusse kuuluva mõjuka ärimehe Aleksei Voronovi ja Fjodor Ovsjannikovi huvide lahknemist. Varem ühes fraktsioonis olnud mehed on nüüdsest eri leerides.  Tähelepanuväärne on asjaolu, et mõne nädala eest tekkis tõrge Voronovi nimetamisega sihtasutuse Narva Linnaelamu nõukogu etteotsa. See võis olla märgiks mõjusfääride ümberjagamise katsest, millega ei saanud leppida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles