Omavalitsus peaks saama tulumaksust suurema osa

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Haldusreformi puhul pälvib kõige rohkem tähelepanu olemasolevate valdade ja linnade liitumine, kuid sama tähtis peaks olema ka küsimus, kuidas tulevased suuremad omavalitsused saaksid senisest paremini toime tulla.

Kui üksikud põhjendatud erandid välja jätta, siis eesmärgiks tuleks seada, et iga omavalitsus peaks suutma igapäevased vältimatud kulud  katta oma elanike tulumaksust laekuva rahaga. See paneks ka linna- ja vallavalitsusi senisest rohkem ponnistama nii hea ettevõtlus- kui ka elukeskkonna arendamise nimel. Et igas omavalitsuses oleks piisavalt hea palgatasemega töökohti, kus oleksid enamjaolt ametis inimesed, kellele meeldib elada samas linnas või vallas.

Liitmine on vältimatu elanike arvu suurendamiseks. Praegu on mitmeid vaid mõnesaja maksumaksjaga omavalitsusi. Isegi kui nende palgatase ulatuks Eesti keskmiseni, ei jaguks sellest rahast kaugeltki valla kulude katmiseks. Teiseks on niivõrd väikese töötegijate hulga juures vähetõenäoline, et ettevõtjad investeeriksid sinna valda, sest töötajaid pole.

Samas on selge, et mitme nõrga  tulubaasiga omavalitsuse liitmisel nende tulud ühe elaniku kohta iseenesest ei kasva. Vajalikud on ka maksumuudatused, eelkõige peaks märgatavalt kasvama omavalitsustele jääv tulumaksu osa ja vähenema tasandusfondist tulevad maksed. See peaks tugevamini kui miski muu panema tegutsema omavalitsusjuhte selle nimel, et nende territooriumil tegutseks võimalikult palju ettevõtteid ja oleks häid töökohti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles