Lisavalgustus vöötradadele

Paar nädalat tagasi kirjutasime jalakäijatega toimuvate liiklusõnnetuste, sealhulgas vöötradadel juhtuvate liiklusõnnetuste sagenemisest. Tuleb tõdeda, et tänavuaastane sellealane statistika on eriti karm. Meie maakonnaski ei möödu viimastel aegadel peaaegu ühtegi nädalat, mil keegi jalakäijate ülekäigurajal auto alla ei jääks. Nii oli ka möödunud reede õhtul, mil Narvas sai autolöögist kannatada 81aastane naisterahvas, kui vöötrajal teed ületas.

Nagu juba varem oleme kirjutanud, on vöötradadel toimuvate õnnetuste oluliseks põhjuseks jalakäijate endi hooletus, veendumus, et jalakäijal on alati eesõigus, mis seab justkui kogu vastutuse sõidukijuhile. Ent me teame, et igas sellises õnnetuses on ohustatum pool just jalakäija ja sellest peaks iga inimene teed ületades ka lähtuma. Nii elementaarne asi nagu ettevaatusele lisanduv helkur peaks olema enesestmõistetav.

Tänavune aastalõpp on seetõttu eriline, et kuna pole lund ja päikegi on peamiselt pilvede taga, on suur osa päevast hämar või pime. Ja kui sõiduteede ülekäigurajad ise ongi valgustatud, siis nende kõnniteepoolne osa sageli mitte, mis tähendab, et jalakäija astub juhi jaoks sõiduteele pilkasest pimedusest, olles enne nähtamatu. Ja kui ka jalakäija ei oska pimedas  sõiduki tulede järgi kuigi täpselt määratleda selle kaugust ja kiirust, ongi ohuolukord kerge tekkima. Selle tõttu on politsei palunud omavalitsustel vöötradade ohutus üle vaadata ning arvatavasti oleks mõistlik paljudele neist lisavalgustust paigaldada.