Kuidas hoida põlevkivitööstuse väärtust?
8. jaanuar 2016, 22:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel mõne aja eest võis põlevkivitööstus tunduda kuulikindel, siis nüüd esitab väliskeskkond tööstusele mitmeid väljakutseid.
Keskkonnanõuded karmistuvad, energiaturud integreeruvad ja hinnad on volatiilsed. Kuidas hoida tööstuse loodavat väärtust tuhandete töökohtade ja riigitulude näol, mis ulatuvad igal aastal 300 miljoni euroni?
Toimetades paljude osalistega konkurentsile avatud turgudel, ei saa ettevõtted mõjutada olukorda turul, madalate energiahindadega toimetulekuks peame leidma muid võimalusi. Paindliku ja turuhinnast sõltuva regulatsiooniga saaks riik kindlasti tööstuse olukorda leevendada, kuid sellised otsused ei sünni üleöö ega hoia üksi tööstust vee peal.
Eesti Energia panustab jõuliselt sellele, mida me saame ise ära teha. Need pingutused saab kokku võtta sõnaga "tööstusinnovatsioon". Keskendume arendusprojektidele, mis tõstavad energia tootmise efektiivsust ja vähendavad keskkonnajalajälge.
Eesti Energia inseneride arendustöö tulemusena vastab põlevkivist elektri tootmine praegu täielikult 1. jaanuarist 2016 kehtima hakanud karmimatele õhuheitmete piirmääradele. Tänu väävli- ja lämmastikupüüdmise seadmetele on viimase viie aastaga väävliheitmed vähenenud kolm ning lämmastikuheitmed ligi kaks korda. Vaade mustast põlevkivitööstusest on minevik.
Põlevkivienergeetika on teinud viimastel aastatel olulise arenguhüppe, mil otsepõletamise asemel hakati Enefiti tehnoloogia abil tootma põlevkivist esmalt õli ja seejärel tekkivast põlevkivigaasist ja poolkoksist elektrit. Saame niimoodi põlevkivist üle kahe korra rohkem kasulikku energiat ja vähendame elektritootmise õhuheitmeid poole võrra, aidates täita Euroopa Liidu seatud õhuemissioonide vähendamise eesmärki.
Põlevkivi töötlemise areng ei peatu siinkohal. Oleme Enefiti tehnoloogiat täiustamas, näiteks valmistame ette bensiini eraldamist põlevkivigaasist, mis võimaldab meil tulevikus vedelkütuste toodangut kasvatada 10% võrra. Tööstuslikku põlevkivibensiini saame müüa rafineerimistehastele ja keemiaettevõtetele tooraineks ja nii võivad mõne aasta pärast põlevkivist toodetud vedelkütused rafineerimistehaste kaudu lõpuks meie autopaakidesse jõuda. Just selle tõttu on projekt üks Eesti Energia lähiaastate prioriteete.
Põlevkivienergia konkurentsivõimet mõjutab oluliselt ka see, kui efektiivselt suudame põlevkivi maapõuest väljata. Valmistame ette Narva allmaakaevanduses kombainkaevandamise meetodi kasutuselevõtmist, mis muudab allmaakaevandamise efektiivsemaks ja vähendab seeläbi põlevkivi omahinda.
Vähem oluline pole seegi, et tehnoloogia areng toob kaasa keskkonnasäästlikumad võimalused elektri tootmiseks. Põlevkivi otsepõletamise asemel saame elektrit toota üha rohkem õli tootmisel tekkivast põlevkivigaasist. Selleks, et tekkivat gaasi võimalikult efektiivselt ära kasutada ja elektrijaamu paindlikult opereerida, on käimas ettevalmistused Eesti elektrijaama 8. ploki ümberehitamiseks. Nii saame tulevikus 8. plokis kasutada 50% ulatuses põlevkivigaasi ja 50% ulatuses põlevkivi ja teisi kütuseid ning ühtlasi vähendada elektritootmise õhuheitmeid.
Samal ajal kui põlevkivitööstus kohaneb uute keskkonnanõuetega, toimub pöördumatu üleminek fossiilsetelt kütustelt taastuvenergia kasutamisele. Praegu ei ole taastuvenergia tehnoloogiad veel piisavalt konkurentsivõimelised, et turutingimustes ilma toetusteta hakkama saada, ja vajavad edasiarendamist. Pole kahtlustki, et taastuvenergia lahendused muutuvad mõne aasta pärast odavamaks ega vaja enam toetusi.
Seniks on aga kõige soodsam viis toota taastuvenergiat, kasutades Narva elektrijaamades biomassi. Biomass vajab megavatt-tunni kohta kaks korda väiksemat toetust kui praegune 53,7eurone taastuvenergia toetus. Eesti Energia suudab toota nii soojus- kui elektrienergiat keskkonnasäästlikult ja täita samas kõik kliimaeesmärgid.
Mäkke kuhjamise asemel peavad meie tootmisjäägid leidma uue väärtuse. Energia tootmisel tekkivat aherainet ja põletatud põlevkivi on seni kasutatud kergliiklus- ja metsateede, platside ja parklate rajamiseks ning ehitusmaterjalina või hoopis mullaparandajana. Praegu tekib meil jääke rohkem, kui jõuame ära kasutada, seetõttu otsime oma tööstusalade kõrvale teisi ettevõtteid, kellele saaksime pakkuda soodsamat elektrit, soojust ja auru ning tooraineks põlevkivituhka ja aherainet.
Põlevkivitööstus on saja aasta jooksul tõestanud, et suudab kohaneda erisugustes oludes. Ehkki praegune keeruline seis turgudel paneb meid kohati raskete valikute ette, sunnib see meid samal ajal otsima uusi efektiivseid ja väärtustloovaid lahendusi. Meil on ideid, kuidas põlevkivitööstuse jätkusuutlikkust hoida, ja me viime neid ideid järjepidevalt ellu.
Põlevkivitööstus on elujõuline innovatsiooni kaudu: nutikaid lahendusi rakendades saame hoida sadadesse miljonitesse ulatuvat riigitulu ja tuhandeid töökohti. Seega võivad praegused madalad turuhinnad kujuneda hoopis päästikuks uutele innovaatilistele arengutele, millest võidavad nii põlevkiviettevõtted kui ka Eesti tervikuna.
Margus Valsi arvamuslugu pärineb Eesti Energia blogist.