Toiduga ei mängita

Foto: Põhjarannik

Foto: Põhjarannik

Sügisesest külaskäigust Valga toidupanka jäi mulle eredalt meelde sealse koordinaatori Teresa Sale tõdemus, et lastetoetuste tuntav tõus 2015. aasta alguses tõi endaga kaasa selle, et Valgas vähenes toiduabi saavate laste arv 200 võrra.

Seda oli väga hea kuulda. See näitas kujukalt, et riigi suund pakkuda lastega peredele lisatuge on õige. Samas on  Eestis ikka veel puudustkannatavaid peresid ning kitsikuses kasvavaid lapsi, kes vajavad abi. Ehk toidupanga tänuväärne töö toidu jagamisel neile tuhandetele, kellel endil seda napib, on jätkuvalt äärmiselt oluline.

Peaaegu kuus aastat tagasi asutatud Eesti toidupank, mille missiooniks on vaesuse leevendamise kõrval võidelda ka toidukraami raiskamise vastu, on praeguseks oma haaret tublisti suurendanud ja laienenud 19 linna. Toidupank teeb koostööd mitme suure kaubandusketiga, et saada poodidelt toiduaineid, mille realiseerimisaeg on kohe lähenemas.

Aastate jooksul on toidupangale oma õla alla pannud ka kümned omavalitsused, firmad, fondid ja asutused. Tähtsat rolli mängivad need head inimesed, kes annetavad kampaaniate ajal raskustes peredele supipurke, konserve ja maiustusi. Just jõulude eel olid punastes põlledes vabatahtlikud taas kauplustes annetusi kogumas.

Organisatsioon, mis rajaneb eeskätt vabatahtlike tööl, seisab aga ise silmitsi mitmesuguste raskuste ja takistustega. Üheks neist on rahapuudus: tuleb ju maksta elektri, bensiini ja toiduladude üürimise eest ning tasuda ka riigimakse. Paraku tuleb tunnistada, et riigi abi toidupangale on jäänud heitlikuks ja sõltunud viimasel aastal ka sotsiaalkaitseministri eelistustest. On selge, et siin tuleb leida stabiilsem finantseerimine. Põhjust on koputada nii mõnegi omavalitsusjuhi südametunnistusele, sest meie omavalitsuste tahe toidupanka ja seega ka majandusraskustes peresid toetada on erisugune.

Samuti ei soosi praegune maksusüsteem kuidagi neid ettevõtjaid, kes tahavad toidupangaga koostööd teha. Näiteks mitmes Euroopa riigis saavad ettevõtjad tagasi käibemaksu, mis on makstud toidupangale annetatud toodetelt. Juba mõnda aega on üleval küsimus, kuidas muuta meie seadusandlust nii, et see soosiks säärast heategevust. Maksuseaduste parandamine on aga enamasti keeruline ja aeganõudev protsess.

Teine teemaring on seotud tõsiasjaga, et meie kauplused ja ka teised toidu käitlejad viskavad suurtes kogustes söögikraami ära. Ajal, kui hulk inimesi on tühja kõhuga, satub prügikastidesse sadu ja sadu kilosid veel igati kvaliteetset toitu. Vahel tehakse seda lihtsalt mugavusest, vahel ka liialt ülepingutatud toiduohutusnõuete tõttu. On suur vahe, kas tootele on märgitud kuupäeva ette "kõlblik kuni" või hoopis "parim enne". Viimase puhul on enamasti tegu ohutu ja korraliku toiduainega. Seega tuleb otsida paindlikke lahendusi, tagamaks, et toidu äraviskamine väheneks.

Ja miks mitte võtta eeskujuks Prantsusmaa, kus kevadel võeti vastu seadus, mis keelab supermarketitel toidu äraviskamise? Alates 2016. aastast on sealsed kaubandusketid kohustatud annetama tähtaja ületanud toidu kas heategevuseks, loomatoiduks või kompostiks. Iga kauplus, kus pinda on üle 400 ruutmeetri, on kohustatud sõlmima lepingu, et ta annetab toidukraami heategevuseks. Prantsusmaa valitsus töötab selle nimel, et vähendada toidukadu 2025. aastaks poole võrra.

Toidupanga toetamine on eeskätt poliitikute kohus. Aga igaüks meist, kel rahakott lubab ja süda on õige koha peal, saab aidata. Pingutagem siis selle nimel, et toitu, mida jagada, oleks rohkem ning et tõelised abivajajad ei tunneks nälga ega toituks vaid makaronidest.

Loodan, et lähitulevikus on meil vähem perekondi, kus toidust puudu on, ja et kõik lapsed sööksid täisväärtuslikku toitu. Ennekõike peavad seda eesmärki toetama riigi sammud nii pere- kui palgapoliitika vallas. Kindlasti pakub peredele tuge see, et lähiaastatel kerkib lastetoetus 60 euroni ning riik hakkab 2017. aasta suvest maksma kolme- ja enamalapselistele peredele 200 euro suurust lisatoetust.