"Kolimistoetus" Ida-Virusse tulevatele ettevõtetele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Virumaal algas aasta murelikult. Viru Keemia Grupp teatas, et nafta hinna languse tõttu konserveeritakse vanad Kiviteri tehased, mille tõttu kaotab töö kuni 500 inimest. Mure on alati eriline igale inimesele, keda see puudutab. Alati on lihtne otsida süüdlasi. Mõistmist, leevendust ja lahendusi pakkuda on palju keerulisem.
On selge, et globaliseerunud maailmamajandus puudutab nii Eestit kui Ida-Virumaad. Kui nafta hind langeb, kannatavad selle all ettevõtted nii Moskvas, Oslos kui Kohtla-Järvel. Kuid mure on seda suurem, mida lähemal on ta kodule. Kuidas seda olukorda lahendada? Kuidas töö kaotanud inimestele leevendust pakkuda?
Eestis on turumajandus. Riik töökohti otseselt ei loo, küll aga saab riik kaasa aidata sellele, et töötuks jäänud inimesed leiaksid võimetekohast rakendust, eeldusel, et ettevõtjatel oleks huvi töökohti luua. Kui peaminister ütles, et Eestis on täitmata 9000 töökohta, võib see faktina tõsi olla, kuid Ida-Viru inimesi lohutab vähe, et täitmata töökohad on Saaremaal või Pärnus. Loobuda kodust ja kolida mõnda teise Eesti piirkonda, kus töökäsi vajatakse, on vaevaline. Eriti töötuna.
Lühiajaliselt on abi töötukassast. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski lubas olukorra eritähelepanu all hoida. Samas on mõnda aega võimalik hakkama saada koondamisraha toel. Kuid kohe tuleb inimestele aktiivselt pakkuda nõu ja abi, et võimalikult kiiresti saaks selgeks, mida edasi teha.
Ettevõtluse alustamise starditoetust on võimalik saada korraga 15 000 eurot. See eeldab muidugi äriideed, kuid kindlasti tuleks soovitada, et inimesed, kes on tööta jäänud, korraks aja maha võtaksid ning mõtleksid, mida nad teha oskavad, suudavad ja soovivad.
Ida-Virumaa on eriline. Siin on palju tööstuspotentsiaali, tööturg on üles ehitatud suurtele tööandjatele. Seetõttu satuvad globaalsete muutuste tõttu löögi alla paljud inimesed korraga. Riigi ülesanne on siin igal juhul leevendust pakkuda. Kui koondatud inimesed tööd ei leia, muutuvad nad sotsiaaltoetuse saajateks ja maksumaksjate asemel maksuraha kasutajateks. Tööpuudus Ida-Virumaal on suurim Eestis. Vajame piirkonda rohkem töökohti. Selle ülesande lahendamine on ka otseselt seotud Eesti julgeolekuga.
Mida siis teha? Kõigepealt: kas töökohad, mis praegu kaovad, võiksid lähitulevikus taastuda? Kui nafta hind taas kord tõuseb, vajab õlisektor taas töökäsi nii kaevandustes kui õlivabrikutes. Kahjuks Eesti nafta hinda mõjutada ei suuda. Sellises olukorras peab riik võtma põlevkivitööstuse sõltuvuse nafta hinnast enda kanda ja andma ettevõttele võimaluse rasketel aegadel kulusid vähendada. Naftahinna tõusmise korral saaks jällegi riik ressursitasu kaudu rohkem maksutulu.
Valitsus otsustas seda oma määrusega tegelikult juba aastal 2014. Uus mehhanism pidi rakenduma aastal 2017, kuid seda tähtaega tuleb nüüd ettepoole tuua. Määrus, mis nafta hinda keskkonnatasude määramisel arvesse võtab, peab jõustuma juba selle aasta esimesel poolel.
Ida-Virumaal on loodud tööstuspark, kus osanik on ka Eesti riik. Ida-Virumaa on ka selles osas eriline, sest vaid siin on riigil tööstuspargis otseosalus ja omanikuna ta ka vastutab pargi tulemuslikkuse eest. Riik on seadnud tööstuspargile ambitsioonika ülesande: luua viie aasta perspektiivis Ida-Virumaale üle 4000 uue töökohta. Aastavahetuseks oli neist loodud 500. Selleks aastaks planeeritakse veel vähemalt 350 uut töökohta.
Et asi areneks, otsustas valitsus eraldada 10 miljonit eurot, et sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstuspark raames toetada taristu arendamist Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Narva tööstuspargi teises etapis. Praegu on juba loodud ettevõtetes korralikud palgad, oluliselt üle Ida-Virus tihtipeale makstava miinimumtaseme. Kuigi paljud ettevõtjad kurdavad, et ei tunneta piirkonnas eriti riigi tuge, on tööstusparkide arendamisel riigi toetus selgelt märgatav: eraldati arenduseks vajalik maa, loodi taristuobjektid, finantseeriti elektriühenduste rajamist.
Kuid investeeringu toomisel jääb vahel vaid taristust väheks. Mida saab teha lisaks? Investoritega rääkides kerkib probleem, et kuigi töökäsi Ida-Virumaal on, ei ole tootmise ümberkolimine lihtne. Vajame eraldi meedet, et toetada ettevõtteid, kes tahavad mujalt Eestist või ka piiri tagant oma ettevõtte Ida-Virumaale tuua, sest nii vaba maad kui töökäsi on siin piisavalt.
Teen ettepaneku, et riik kehtestaks kindla hulga töökohtade loomisel ettevõtjale nn kolimistoetuse, mis aitaks tootmisettevõtete toomisel Ida-Virumaale. Minu arvates on sellel asjal mõte sees. Tehase rajamist toetades saavad inimesed seal tööd, juba valmis tehast on aga ettevõtjal keeruline mujale viia.
Olen rahul valitsuse otsusega, mis võimaldab rakendada Eesti taastuvenergia potentsiaali ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide taastuvenergia eesmärkide täitmiseks. Ida-Virumaa jaoks tähendab see võimalust Narva elektrijaamades biomassi põletada. See kindlustab piirkonna suurima tööandja Eesti Energia positsiooni, võimaldab riigikassasse teenida kuni 60 miljonit lisatulu ning aitab energeetika- ja metsasektorisse luua kuni 2300 töökohta. Põhiliselt Virumaal.
Praegu olen parlamendis leidnud toetust mõttele, et oht, kus oktoobrist jõustunud ühistranspordiseaduse muudatus võinuks löögi alla seada Ida-Viru taksojuhid, saab likvideeritud. Usun, et üle viiesaja pere sissetulek ja turvatunne on seda väärt. Ida-Virumaa ja Narva taksojuhtide keeleoskus saab paraneda, kuid see juhtub järk-järgult, mitte ähvarduste ja töökoha kaotuse hirmuga.
Olen veendunud, et Ida-Virumaa elab keerulised ajad üle ja väljub ka praegusest kriisist tugevamana kui sinna sisenedes. Lahenduste leidmiseks peavad koostööd tegema nii kohalikud juhid, ettevõtjad kui riik.