Liisa Oviir otsib Ida-Virusse ettevõtteid

Liisa Oviir. Foto: Matti Kämärä

Ettevõtlusminister Liisa Oviir tahab muuta Ida-Virumaa ettevõtjatele niivõrd ahvatlevaks, et neid poleks vaja siia meelitada, vaid nad ise hakkaksid siia võidu jooksma ja nelja aasta pärast teeniksid idavirulased Eesti keskmisest suuremat palka.

Oma esinemise esmaspäeval Jõhvis toimunud ärihommikusöögil võtsite kokku sõnadega, et Ida-Virumaa on suur majanduspotentsiaal. See loosung on kõlanud juba ligemale 25 aastat, ometigi on enamiku sellest ajast Ida-Virumaa olnud suurima tööpuudusega maakond, kus palgatase jääb Eesti keskmisest tugevasti maha. Millised on need kännud, mille pärast ettevõtlus Ida-Virumaal ei edene?

Siinne tööstus on väga ühe sektori keskne, mistõttu on kogu piirkonna elu sõltunud sellest, kuidas põlevkivitööstusel läheb. On head ajad, toimuvad laiendamised, võetakse inimesi tööle, palgad kasvavad. On kehvad ajad, läheb hoopis teises rütmis. Minu hinnangul ongi see üks põhilisi probleeme.

Miks see nii on olnud?

Ma arvan, et sellele probleemile ei ole struktuurselt lähenetud. Ongi arvatud, et sellest põlevkivist on küllalt. Keskset tähelepanu ei ole selgelt sellele regioonile tulnud.

Kelle poolt see tähelepanu peaks tulema?

Loomulikult riigi poolt.

Kas endisel peaministril ja Sillamäe sadama rajajal Tiit Vähil on siis õigus, kui ta väidab, et praeguses valitsuses pole kedagi, kes jagab majandust?

Ma lugesin Tiit Vähi intervjuu Maalehes läbi. Mitme asjaga ma pole nõus, aga iseenesest oli see hea lugemispala.

Kui riigis on tööpuudus nelja protsendi juures ja Ida-Virumaal 11 protsenti, siis üritame majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi koostöös leida väga selgeid lahendusi sellele konkreetsele maakonnale, mitte kogu Eestile. Kui ühes piirkonnas on väga erandlik olukord, siis tulebki selle erandiga tegelda.

Siinne tööstusalade arendamine on olnud väga hea sissejuhatus. Võtame nüüd ühendust ettevõtjatega ja püüame tuua siia investeeringuid, et nad teeksid siia ettevõtteid ja hakkaksid inimesi tööle värbama. Need ettevõtted, keda me valime, on ka sellised, kes hakkaksid maksma korralikku palka. Me proovime teha selle piirkonna nii atraktiivseks kui vähegi võimalik.

Minu arvates tuleks  uurida peale põlevkivi ka teisi siin leiduvaid maavarasid. Sellele on siiamaani olnud suhteliselt jäik vastupanu. Me ei pea minema mingite vekslite väljajagamisele, aga uurime, mis meil olemas on.

Ida-Viru tööstusparkide arendamisel on ühelt poolt justkui head tööd tehtud.  Samas on tõsiasi, et peaaegu seitse aastat pärast seda, kui tollase majandusministri Juhan Partsi eestvedamisel see ette võeti ja seati sihiks luua Ida-Virumaale kümne aastaga tööstusaladel 4400 uut töökohta, käib reaalne äritegevus vaid Narva tööstuspargis ja sealgi on praegu töökohti vähem kui 500.  Miks ettevõtted ei jookse tormi Ida-Virumaa poole?

Valmis sai esimene tööstuspark Narvas 2013. aasta lõpus. Selle aja jooksul ligemale 500 töökohta ei olegi nii vähe.

Praegu me käimegi ettevõtteid aktiivselt läbi ja kutsume neid siia. Tegelikult on Narva esimeses tööstuspargis ju enamik kinnistuid välja müüdud. Kui ettevõtja on need juba ostnud, siis ta hakkab varem või hiljem seal ka tegutsema.

Ida-Viru tööstusalade  arendamise väljahõikamine jäi sellesse aega, kui tuli masu peale ja tõesti miski ei toiminudki. Aga nüüd panustab riik väga tõsiselt.

Mil moel siis on võimalik tuua ettevõtlust ka pealinnast eemale? Sotsiaalmaksu erisuste tegemist te oma ettekandes isegi ei nimetanud.

Selles küsimuses on väga palju seisukohti. Me ei soovi, et tekitame mingi sellise erandi, mille tõttu tuuakse näiteks mõni tööstus Ida-Virumaale Võrumaalt. Aga meil on juttu olnud kolimismeetmest, mis aitaks neid  ettevõtteid, kes laiendavad oma tegevust Ida-Virumaale, mitte kusagile mujale.

Sotsiaaldemokraatide valimisprogrammis oli vähendada sotsiaalmaksu kõigile väljaspool pealinna tegutsevatele ettevõtetele. Miks te seda teinud pole?

Minu erakond on tõesti selle välja pakkunud, aga see on väga selgelt koalitsiooni küsimus. Kui meie oleksime see erakond, kes oleks saanud valimistel enamuse toetuse, siis oleks olnud võimalik seda ellu viia. Praegu püüame keskenduda sellele, et teha ettevõtete tulek siia ahvatlevamaks.

Kas toetate oma valitsuskolleegi justiitsminister Urmas Reinsalu ettepanekut tuua Ida-Virumaale lähiaastatel üle tuhat avaliku sektori töökohta?

Ma toetan põhimõtteliselt iga siia töökohti juurde toovat seisukohta, sest 11protsendiline tööpuudus piirkonnas on liiga suur. Aga ma ei saa ütleda, kas ma toetan just konkreetselt sellist plaani, mis näeb muu hulgas ette ka 400 Eesti Energia peakontori töökoha ületoomist. Eesti Energia on turutingimustes tegutsev ettevõte ja küllap ta oleks peakontori koos inimestega juba siia ka üle toonud, kui see oleks optimaalne lahendus olnud.

Ma ei usu asutuste jõuviisilisse ümbertõstmisesse. Aga ma usun, et kui teeme siin ettevõtluskeskkonna ahvatlevaks, pakume mingeid toetusi tingimustel, et siin tuleb tegutseda näiteks vähemalt kümme aastat, siis peaks olema juba ettevõttel endal huvi siia tulla.

Ma ei tea, kuivõrd läbimõeldud see [Reinsalu] ettepanek oli. Niipalju kui olen kuulnud, siis need väljapakutud organisatsioonid, kes peaksid kolima hakkama, ei olnud ise sellest teadlikud.

Kas julgete seada numbrilised eesmärgid, milline võiks kahe aasta pärast Ida-Viru tööpuuduse määr ja keskmine palk olla? 

Kaks aastat on liiga lühike aeg, ma ütleksin, mis võiks olla nelja aasta pärast. Kui saaksime tööpuuduse 11 protsendi pealt seitsmele, siis oleks see päris hea tulemus. Palga puhul oleks hea jõuda Eesti keskmise tasemeni. Kuna tööstus on enamasti see ala, kus makstakse keskmisest suuremat palka, siis piirkonna patrioodina tahaksin, et see oleks siin veelgi kõrgem.