Riigi auasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Narva Aleksandri suurkiriku hoone haamri alla mineku tõttu on valitsus praegu väga ebamugavas olukorras. On ju mitmed ministrid pankrotiprotsessi algusest peale kommenteerinud, et riigile on Aleksandri kiriku hoone väga oluline ning riik peab midagi ette võtma.
2014. aasta detsembris ütles siseminister Hanno Pevkur Aleksandri kirikuga toimuvat Põhjarannikule kommenteerides: "Kui peapiiskop hakkab otsima lahendusi ja võtab jämeda otsa lahenduse otsimisel enda kätte, siis mina olen valmis istuma laua taha ning otsima lahendusi koos temaga. Arvestades nii Aleksandri kiriku ajalugu kui ka tema tähtsust siinses piirkonnas, on kindlasti see küsimus tarvis ära lahendada." Tookord oli ministri selge seisukoht, et riik ei tohi lasta kirikut niisama maha müüa.
Kultuuriminister Indrek Saar aga ütles oma eile tehtud avalduses, et riik jälgib toimuvat tähelepanelikult, aga kindlasti ei hakka ta hoonet selle avalikkusele päästmiseks välja ostma. Saar räägib valmidusest koostööks hoone omanikuga, aga jääb segaseks, mida see tähendab.
Me praegu veel ei tea, kas leidub huvilist, kes oleks poole miljoni euro eest valmis seda hoonet ära ostma. Majanduslikel kaalutlustel seda vaevalt keegi tegema hakkab, kuigi riik on sinna panustanud 2 miljonit eurot ja isegi siis ei luba päästeamet hoonet kasutada. Küll aga võidakse seda teha muudel kaalutlustel, näiteks selleks, et panna löögi alla riigi au ja väärikus, kuna tegemist on Narvas väga sümboolset tähendust omava ajaloolis-kultuurilise hoonega.