Unustatud Jõhvi-Narva uus teelõik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Seitse-kaheksa aastat tagasi oli Jõhvi-Narva maantee ehitamine esimese klassi maanteeks, kus oleks mõlemas suunas kaks sõidurada, peaaegu sama tugevalt päevakorral nagu Tallinna-Tartu maantee laiendamine. Asjaosalised tõdesid, et vajadus on ilmne ja lähemate aastate jooksul tuleb see ette võtta. Kuus aastat tagasi algatas maavalitsus ka teemaplaneeringu, et leida tulevasele maanteelõigule optimaalne trassikoridor.
Kui Tallinna-Tartu maanteed ongi asutud etapi viisi uuendama, siis Jõhvi-Narva vahel pole peale teekatte osalise värskendamise midagi muud tehtud. 45 kilomeetri pikkusele lõigule pole vahepealse ajaga tekkinud juurde ühtegi kilomeetrit lisaradu ja ta on endiselt sama käänuline. Suurimaks muudatuseks tõotab kujuneda sel suvel algav Sillamäe uue liikussõlme ehitus.
Ida-Virumaa majanduselu viimasel ajal tabanud tagasilöögid ja Venemaa kriisist tingitud kaubavahetuse vähenemine on pidurdanud ka liiklusvoogude kasvamist Jõhvi ja Narva vahel. Sellega saab selgitada selle teelõigu ümberehitamise nihutamist kaugemasse tulevikku.
Ent see oleks põhjendatud vaid siis, kui eeldada, et Euroopa Liidu ja Venemaa majandussuhted jäätuvad aastakümneteks. Maakonna arengukava ütleb, et läbikäimine idanaabriga hakkab tihenema nii turismis, logistikas kui muudes majandusharudes. Samas eeldatakse ka seda, et Narva soovib sõita üha rohkem mujalt Eestist pärit inimesi.
Seepärast on näiteks riigikogu Ida-Viru saadikurühmal piisavalt põhjust Jõhvi-Narva maanteelõigu teema taas päevakorrale tuua.