Tööstus või turism?

Eesti uuemas ajaloos oleks see küllaltki haruldane lugu, kui kaevandusmuuseumi juht Andres Kraas teeks teoks kavatsuse ja nõuakski EASilt, kes nende taotluse tagasi lükkas, kohtu kaudu välja neli miljonit eurot muuseumi arendamiseks.

Eks igasuguste toetuste eraldamine tekitab nendes, kes neist ilma jäävad, ikka pahameelt, sest eitavad otsused tunduvad ebaõiglased ja kellegi teise eelistamine ebaaus. Suur osa Eesti viimase kümnendi turismiobjektidest on valminud Eesti või teiste Euroopa Liidu maksumaksjate toel. Need, kes on oma turismiäri arendanud vaid oma rahaga ning riskinud laenu võtta, on aga samuti ebavõrdses konkurentsiolukorras.

See on keeruline teema, kus üheselt head ja kõikidele osapooltele sobivat lahendust ei olegi. Konflikte oleks aga vähem, kui oleks selgemad eesmärgid, millist avalikku kasu toetuse eest tuleb saavutada.

EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg andis Ida-Viru turismiarendajatele ärevaks tegeva signaali juba läinud talvel, kui ta Jõhvis toimunud ärihommikusöögil ütles, et siin panustatakse liialt palju turismile ja liialt vähe tööstusele. "Minu arvates tasub Ida-Virumaal mõned prioriteedid ümber seada, lähtudes kogu maakonna, aga mitte mõnede valdade huvidest," kõlas tema sõnum, mis väljendus nüüd ka hiljutises raha jaotamise voorus, kus esiplaanile tõusid tööstuspargid.

See valik on ilmselt põhjendatud. Tööstusparkide arendamine peaks nüüd paisu tagant pääsema, sest erisugustel põhjustel on see protsess veninud nii pikaks, et kipub rahvasuus New Vasjuki silti külge saama. Ent tööstuse upitamise kõrval ei tohiks tõmmata hapnikukraani kinni ka turismil, millesse on juba kõvasti panustatud.