Efektiivsuse hind

Kui tuleb teateid, et mõni tegutsev ettevõte on muutunud varasemast oluliselt efektiivsemaks ja tugevdanud oma konkurentsivõimet, siis võib peaaegu alati selle tõlkida ka lihtsaks ja otsekoheseks  sõnumiks, et nüüd suudetakse märksa väiksema arvu töötajatega teenida sama palju või rohkemgi tulu.

Selleks on tulnud tööd ümber korraldada, teha õigeid investeeringuid ning soetada paremaid masinaid ja seadmeid. Kogu selle protsessi paratamatu kaasmõjuna näidatakse paljudele senistele töötajatele ust. Eriti siis, kui tootmismahud just silmanähtavat hüpet ülespoole ei tee.

Sama on toimunud ka Ida-Viru põhilises majandusharus põlevkivitööstuses. Kuigi kõige suuremad töötajate koondamised toimusid sajandivahetusel, pole need lõppenud praeguseni. Eesti Energia on näiteks viimase kümne aasta jooksul likvideerinud mitu tuhat töökohta.

Ka põlevkivielektri tootmine on põhjalikult muutunud, et kohaneda keerukatel aegadel avatud turu dikteeritud reeglite ja nõudmistega. Praegu osatakse Narva jaamades oluliselt kiiremini energiaplokke seisma ja käima panna kui veel viis aastat  tagasi. See on tundide jooksul kõikuva hinnaga turul äärmiselt tugev trump.

Uus, üüratult kallis, kuid kõigest 45 töötajaga Auvere jaam on töökindel ega vaja lähematel aastatel suuremaid remonte. Samas väheneb vanemate plokkide kasutamise vajadus. Selle kõige taustal on mõnes mõttes ootuspärased ka koondamised elektrijaamu hooldavates ja remontivates firmades.

Suurema efektiivsuse saavutamine on iga äri jaoks eluliselt tähtis. Paha on vaid see, et viimasel 10-15 aastal pole efektiivsuse jahi pööraselt kibeda tempoga suutnud sammu pidada uute ettevõtete ja töökohtade loomine Ida-Virumaale. Seepärast on ka selles protsessis üleliigseks osutunud inimestel raske leida uut tööd ja leiba.

Tagasi üles
Back