Rahvusooper Estonia toob Narva ligi kakssada artisti

Ilja Smirnov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Mäe: "Käisime viimati Narvas etendusi andmas üle 30 aasta tagasi, orkestriauk pole Genevas vist pärast seda õieti kasutusel olnudki. Milline on helipilt, seda saame teada kohapeal, kui toimub esimene proov. Ootused on igatahes suured nii meil kui ka publikul."
Aivar Mäe: "Käisime viimati Narvas etendusi andmas üle 30 aasta tagasi, orkestriauk pole Genevas vist pärast seda õieti kasutusel olnudki. Milline on helipilt, seda saame teada kohapeal, kui toimub esimene proov. Ootused on igatahes suured nii meil kui ka publikul." Foto: Ilja Smirnov

Rahvusooperi Estonia juht Aivar Mäe inspekteeris eile isiklikult, kuidas on töölised Narvas suure ooperi- ja balletifestivali toimumiseks lava ette valmistanud.

Tundus, et Mäe jäi Geneva kultuurikeskuses nähtuga rahule: esimest korda paljude aastate jooksul pandi käima sealse lava elektrimootor, mis võimaldab dekoratsioone kiiresti liigutada ja vahetada, ning tehti korda orkestriauk, mida pole kasutatud 1970. aastatest saati.

Kohandasid vana lava

"Mootor oli rooste läinud ning kõike tuli puhastada. Peale selle värvisime spetsiaalse värviga üle lava põranda − varem nägi see välja nagu parkett, nüüd aga on selline, nagu peab," on Mäe rahul lavaga, mis nüüd on musta värvi ja läiketa ega ole tantsijatele libe. "Samasugune on ka meil rahvusooperis," lisas ta.

Esialgu jääb saladuseks, kuidas hakkab orkester Geneva orkestriaugus kõlama: seal on kõik juba puhas ja värvitud, kuid orkestrandid jõuavad kohale alles festivali alguse poole, oktoobris. "Milline on helipilt, seda saame teada kohapeal, kui toimub esimene proov," sõnas Aivar Mäe.

"Lavastangesid ei ole muidugi nii palju kui vaja: ooperis kasutame 46, siin aga on umbes 20. Kuid sellest hoolimata tuleb etendus samasugune nagu originaalis, lihtsalt tuleb modifikatsioonid teha," ütles Mäe.

Ja veel − otse kulisside taga saavad alguse kivist seinad ning seda tuleb balletitantsijatel hüppeid tehes arvesse võtta. Kuid nemad on sellega juba harjunud.

Muide, Geneva orkestriauku kasutati sihipäraselt (mitte laoruumina) vaid kohe pärast kultuurimaja valmimist 1970. aastate teisel poolel − siis oli Narvas mitu päeva külas Estonia ooperiteater. Aivar Mäe meenutas, et nagu selgi korral, etendus siin ka siis "La Traviata".

Järjepidevust võib täheldada ka selles, et peaaegu neljakümne aasta jooksul ei ole vaatesaalis toole vahetatud.

Kui vaid publikut oleks

Rahvusooperi Estonia korraldatav ooperi- ja balletifestival "Narva täis muusikat" toimub 9.-13. oktoobrini ning piirilinna saabub sel puhul pisut vähem kui kakssada artisti. Festivali korraldamine kulgeb Mäe sõnutsi hästi.

"Loodame vaid, et publikut tuleb. Juba on müüdud umbes tuhat piletit, kuid vaja oleks veel müüa. Kohalikud on mulle öelnud, et narvalased otsustavad selliseid asju viimsel minutil," lisas ta naeratades.

Festivali "Narva täis muusikat" toetavad Eesti Vabariigi kultuuriministeerium, Eesti kultuurkapital ning integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles