Vorõ v zakone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma ei ole vanglaslängi spetsialist, kuid otsemõistes tundub see artiklile parim pealkiri. Vor v zakone on oma algses tähenduses isegi ehk mõneti auväärne või robinhoodilik. Ühiskonnas on alati kuritegeliku meelelaadiga isikuid, kelle käitumine ja põhimõtted ei ole sallitavad, ja nendega toimetulekuks tuleb ressursse kulutada. Vor-v-zakone-põhimõtted ohjeldasid kriminaalset maailma ja ühiskonnal oli kriminaalset elementi ehk kergem taluda.
Praegu on võimalik näha olukorda, kus seaduslikul alusel üritatakse röövida tervet kogukonda. Teisiti ei saa ma suhtuda olukorda, kus Jõhvi vallavolikogu otsustas loobuda pikalt planeeritud ühinemisest Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila vallaga ning seega keelduda ka ühinemistoetusest. See, et Toila vald ei ole nõus üksinda Jõhviga liituma, oli teada ammu enne volikogu istungit. Ühinemistoetuse määr omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriumile vastavale omavalitsusele on 100 eurot ühinenud omavalitsuse elaniku kohta. Ühinemistoetuse minimaalne suurus on 300 000 eurot ja maksimaalne suurus 800 000 eurot ühe omavalitsuse kohta. Ühekordse boonusena makstakse lisaks veel 500 000 eurot omavalitsusele, kus ühinemise tulemusena elab vähemalt 11 000 elanikku või ühinemine hõlmab tervet maakonda.
Jõhvi valla puhul käib jutt summast 800 000 eurot + 500 000. Liitumisläbirääkimistel otsustati laekuv toetus investeerida liituvate valdade territooriumidel inimeste arvu järgi. Toila valla majanduskomisjon arutas seda küsimust juba septembris ning otsustati teha volikogule ettepanek investeerida see raha tänavavalgustuse energiasäästlikumaks muutmiseks, mis annaks võimaluse asumite valgustamiseks öö läbi, mitte ainult õhtuste ja hommikutundide ajal. Selline otsus lisaks oma elanikele mugavust ja turvatunnet ning toetaks turismi. Kohtla vald on planeerinud parandada valla teede olukorda. Kohtla-Nõmme kavatseb kasutada toetust omafinantseeringuna EASi investeeringuprojektide puhul, mis tagaks kokkuhoidu tulevikus.
Jõhvi saaks laekuva toetuse eest aidata sarnaselt eelmisel aastal toetatud kortermajade parklate remondiga kortermajadel fassaade rekonstrueerida. Kui arvestada, et Jõhvi toetaks ühe 45 korteriga maja fassaadi soojustamist ligikaudse eelarvega 100 000 eurot 20% ulatuses, siis oleks võimalik korda teha 40 maja kokku 1800 korteriga, kus võiksid elada pooled Jõhvi elanikud. Samuti saaks selle raha eest teha korda Jõhvi pargi, rekonstrueerida staadioni või teha muid vajalikke investeeringuid.
Kindlasti ei seisne omavalitsuste liitumise mõte ainult liitumistoetustes. Kuna asjaajamine ja juhtimine on viimase 25 aasta jooksul muutunud mitu korda efektiivsemaks, info liikumine kiiremaks ning iseseisvumisjärgsed reformid on lõppenud, ei ole mitte mingit vajadust lähedal asuva valla- või linnavalitsuse järele. Liikumisvõimalused on oluliselt kasvanud ning inimesed käivad kodust järjest kaugemal koolis ja tööl. Ettevõtted on samasuguste muutuste tõttu juba aastaid viinud läbi restruktureerimisi, konsolideerimisi ning ühinenud ühe juhtimise alla. Omavalitsused on sellest protsessist oluliselt maha jäänud ning nüüd tuleks juhtimiskulude kokkuhoid otsustavalt enda kasuks pöörata. Seetõttu ei ole ma valmis ka uskuma, et riigi vastne valitsus peataks haldusreformi. Haldusreformi piirkondliku komisjoni hinnangul tuleks Jõhvi senistel liitumiskõnelustel osalenud valdadega vajaduse korral sundliita.
Liitumise vastased kaitsevad ennast väitega, et ei ole piisavalt analüüsitud kõike aspekte. Mina ei püüaks liitumisest leida mingeid otseseid tuluallikaid. Liitumine on ilmselge maailmavaateline küsimus: kas me tahame liikuda edasi, kasvada, saada uusi kogemusi, suurendada eelarvet või jääda paigale − sinna, kus oleme praegu. Väide, et Jõhvi on investeerinud teedesse suuri summasid ja teised omavalitsused mitu korda vähem ning sellega tekib lisakoormus, on eksitav. Jõhvi on investeerinud riiklikku raha ennekõike transiitteedesse, mis teenindavad teiste omavalitsuste elanikke. Ja väikevaldade liiklustihedus on sedavõrd väike, et puudubki vajadus enamateks investeeringuteks.
Meie kontekstis tähendaks vor v zakone inimest, kes võib jätta teised täiesti seaduslikult ilma lisarahast ning -hüvedest. Tundub, et lisaks lühinägelikkusele on tegemist ka tavalise võimuihaga. Või siis sooviga võimu põlistada majanduslikest huvidest lähtudes. Seob ju liitumisele vastu olevaid saadikuid nii mõnigi kahtlane episood: vallavara omastamise kahtlustus, kahtlaste pakkidega tegelemine omavalitsuse töötajana või korruptsioonikahtluse all olnud ettevõtte juhtimine. Selle asemel et takistada Jõhvit arenemast, oleks väärikas sellise tausta puhul volikogust üldse taanduda. Jõhvi vallavolikogu opositsioonisaadikute ettepanekul on liitumisküsimus planeeritud uuesti 17. novembri volikogu istungiks.