Sisekaitseakadeemiat mõne aastaga Narva ei koli

Katri Raik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Põhjarannik
Foto: Põhjarannik

Möödunud nädala teisel poolel ilmus Põhjarannikus juhtkiri, mis keskendus sisekaitseakadeemia kolimisele Ida-Virumaale. Kandev mõte oli see, et nüüd tulevad võimule need parteid, kes kõik on akadeemia kolimist toetanud.

Ida-Virumaa väärt ajaleht ennustas õigesti. Laupäevaks oli kolimise lause must valgel jõudnud koalitsioonilepingusse ning mõte vallutas meedia.

Tõsi, tegemist oleks Ida-Virumaale ja Narvale märgilise sammuga. Linnapildis oleks näha vormis tüdrukuid ja poisse ning õppejõude. Automaatselt vaid sellest sammust Narvas midagi suurt ei muutuks. Julgen pikaajalise Narva elanikuna nii kinnitada.

Mõttel on kindlasti esmapilgul jumet, aga silmas peab pidama mitut argumenti. Sisulises plaanis ei ole akadeemia kolimist itta keegi kunagi arutanud. Räägitud on asukohast ja betoonist.

Vastuseta on kaks põhiküsimust: kes hakkab õpetama ja kes hakkab õppima? Säärane kolimine toppab akadeemia arengu ja seda vähemalt viieks aastaks, vahest pikemakski ajaks. Kõrgharidusteoreetiline kirjandus kinnitab, et uue kooli loomine uues kohas võtab seitse kuni kümme aastat aega. Tean seda oma kogemusest Tartu ülikooli Narva kolledži ülesehitamisel.

Peame tunnistama, et praegu ei ole akadeemia õppejõudude pink kuigi pikk. Head riigiametnikku, kes oma tööd hästi tunneb, ei tarvitse paeluda õppejõu töö. Kindlasti muutub kolimisel akadeemia kadeti profiil. Ilmsesti tuleks akadeemiasse õppima hulgaliselt kohalikke vene noori. Mis on ju tore.

Oluline argument on ka raha. Eesti Vabariigi valitsus on akadeemiale eraldanud Euroopa Liidu raha sisekaitseakadeemia rajamiseks Tallinnas aadressil Kase 61. Seda 13,5 miljonit. Maja ehituse eelprojekt on valmimas juba detsembrikuu alguses. Praegu ei näe me tõsist takistust, et uus maja Tallinnas ei võiks valmis olla kevadel 2019.

Kas sama raha on võimalik kasutada Narvas, see vajab analüüsi. Kindlasti on aga Ida-Virumaale kolimine pikem protsess − kolm või neli aastat. Akadeemia vajab peale õppekorpuse spordihoonet, lasketiiru, autodroomi, ühiselamuid. Rahaline suurusjärk, millest räägime, on 50 miljonit.

Meie kõigi kohus on toetada Ida-Virumaad ja seda teeme me kindlasti. Liigume edasi akadeemia heade algatustega ja tugevdame neid. Meie eelkoolitus Narvas ja Kohtla-Järvel on juured alla ajanud, Jõhvis ootab arendust. Politsei- ja piirivalvekolledž on oma praktikaga Ida-Virumaal esimesed ristsed saanud. Vaatamata murekohtadele kadettide napi vene keele oskusega, mis arusaadavalt mõjutab praktika edukust, ning üksikutele möödalaskudele juhendamisega, on praktikabaasi käivitamine kulgenud eeldatust paremini.

Kas akadeemia kolib ja millises mahus − ka selline küsimus on õhus −, saab loodetavasti selgeks lähiajal. Akadeemiat on tema 25 tegevusaasta jooksul kolitud korduvalt ja pikalt.

Meie väärt kool vajab töörahu. Loodan, et selle peagi saame.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles