Sisekaitseakadeemia kolimine on võimalik ja vajalik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks Ida-Virumaa keskseid probleeme on eesti keelt oskavate ja haritud noorte lahkumine, olgu nad siis eestlased, venelased või mõnest muust rahvusest.
Selle kurva tegelikkuse juured on suuresti minevikus: nõukogude aja industrialiseerimine muutis Ida-Virumaa David Vseviovi sõnul "urbaanseks anomaaliaks", mille taga ei olnud praktilised, vaid ideoloogilised kaalutlused.
Ida-Virumaa vajab täisväärtuslikku Eesti elu
Sootuks teistsuguses riigi- ja ühiskonnakorralduses peaksime seda kõrvalekallet muutma, mitte kinnistama. See tähendab, et väljapääs ei saa seisneda üksnes madalapalgaliste lihttöökohtade loomises. Esmajoones vajab Ida-Virumaa korralikke avalikke teenuseid ja mitmekesist tööjõuturgu, sealhulgas tippteadmisi nõudvaid ametikohti ja eesti keelt valdavaid avalike teenuste osutajaid.
Õiguskaitsjad, meditsiinitöötajad ja teised, kes ei valda piisavalt riigikeelt ega oska lugeda Eesti õigusakte ega end tänapäevaste nõuete järgi täiendada, ei suuda tagada Ida-Virumaa heaolu teiste piirkondadega võrreldaval tasemel. Kui aga idavirulased sunnitakse leppima kehvema standardiga, seab riik nad emakeelest olenemata teadlikult halvemasse olukorda.
Sisekaitseakadeemia vahetu mõju Ida-Virumaale
Esiteks tuleb Narvasse püsivalt üle tuhande eesti keelt kõneleva õppuri ja töötaja ning peale selle sagedastel täienduskoolitustel osalejad. Teiseks aitab see lahendada sisejulgeolekuasutuste personaliprobleeme: Ida-Virumaal ei ole suudetud täita kõiki politsei, päästeteenistuse ja muid hädavajalikke ametikohti inimestega, kes vastavad nõuetele, sealhulgas oskavad riigikeelt. Kui aga sisekaitseakadeemia (SKA) tegutseks siin, saaksid ametnikud varakult kohaneda ja juurduda.
Viru vangla kogemus näitab, et ametnikukandidaatidel tekivad piirkonnas sõbrad-tuttavad ja nad on märksa rohkem valmis siia tööle asuma. Seega aitaks SKA täita vabad ning ümber komplekteerida seni sobimatute ametnikega täidetud sisejulgeoleku ametikohad.
Kes hakkab õpetama?
Sisekaitseakadeemia on rakenduskõrgkool, kus peab toimima õppejõudude rotatsioon. Ei ole mõistlik rakendada liiga pika staažiga õppejõude, sest selle kiiresti muutuva valdkonna meetodid ja tehnilised vahendid arenevad pidevalt. Õppejõud, kes ei saa või ei soovi Narva kolida, võib suunata tööle väärikatele ametikohtadele Harjumaa sisejulgeolekuasutustes, kus on olemas vastutusrikkad kohad.
Uute õppejõudude leidmise eest peaksid hea seisma ka need asutused, kes motiveerivad oma inimesi Narva kolima ja pakuvad neile selleks karjäärieeliseid.
Ida-Virumaale on võimalik leida kvalifitseeritud personali
2008. aastal tööd alustanud Viru vangla ja 2013. aastal Jõhvisse toodud vanglate keskasutus on kogenud, et ehkki Ida-Virumaalgi leiab kvalifitseeritud töötajaid, on tippteadmistega inimesi vaja motiveerida siia tööle tulema. Ida-Virumaale tuleb üle tuua või praegustelt sisejulgeoleku ametikohtadelt SKAsse roteerida umbes seitsekümmend põhikohaga õppejõudu.
See on küll veidi üle kahe korra rohkem, kui oli siia kolides vaja vanglate osakonnal. Samas jääb see tublisti alla Viru vangla personalivajadusele, kus on ligi kakssada kõrgharidust nõudvat ametikohta. Paljud kõrgharidusega ametnikud on Ida-Virumaale ka elama asunud ja siin perekonna loonud.
Kes hakkab õppima?
Kuigi SKA kolimise vastases kampaanias on püütud väita vastupidist, ei kinnita analüüsid ja uuringud, et Ida-Virumaa õppeasutusse oleks raske õpilasi leida. Elu alustavale noorele inimesele ei ole elu Ida-Virumaal õigupoolest mingi murekoht. See muutub probleemiks siis, kui asutus, näiteks kool ise, kujundab piirkonnale kahtlasevõitu mainet.
2013. aasta uuringu järgi pidas kooli asukohta oluliseks kõigest 15% sisseastujatest ja ainult alla veerandi ei oleks tahtnud asuda õppima Ida-Virumaal.
Kahtlemata tuleb noorte hulgas teha selgitustööd, mis Ida-Virumaaga seotud hirme hajutaksid, kuid vastutustundlik riik peab tegema seda niikuinii, ükskõik, kas mõni asutus siia kolitakse või mitte.
Milliseid alternatiive pakutakse?
Ida-Virumaa lõimimise lahenduseks pakutakse tihtipeale seda, et Narva tuleks teha palju töökohti. Kui jutt on erasektorist, siis on huvitatud ettevõtjad need tõenäoliselt juba loonud. Kui rääkida ettevõtjate toetamisest, siis võib mõttel küll olla jumet, kuid see maksab võrreldamatult rohkem kui sisekaitseakadeemia Narva kolimine.
Sisekaitseakadeemia või mõne teise asutuse kolimine ei tähenda pelgalt tehnilist ümberasustamist. See tähendab mõtteviisi muutust: Ida-Virumaa on mööndusteta Eesti, kus elatakse täisväärtuslikku Eesti elu. Lõimimata Narva on Eestile reaalne oht, ent lõimitud Narva oleks Eesti suuruselt kolmanda linnana tegelik arenguvedur.