Mida toob kaasa tasuta bussiliiklus?
/nginx/o/2016/10/24/5998857t1hbe45.jpg)
20. detsember 2016, 20:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Vabariigi uus valitsus on välja töötamas kava, mille kohaselt oleks juba lähitulevikus maakonnasisestel bussiliinidel sõitmine reisijale tasust vabastatud.
Tegemist on Keskerakonna peamise valimislubadusega ning olen kindel, et meie toetajad hindavad seda, et me viime lubadusi valitsusse tõustes ka reaalselt ellu. Ainuüksi fakt, et tegemist on ühe või teise erakonna valimislubadusega, ei muuda tasuta bussiliinide ideed automaatselt muidugi heaks, kuid vaadates seda mõtet lähemalt, kooruvad sealt välja mitmed positiivsed aspektid.
Selgitan siinkohal veidi valitsuse ideed. Kava doteerida täismahus maakonnasiseseid bussiliine on mõeldud selleks, et luua sõitjale senisest paremad võimalused. Juba praegu doteerib riik 2/3 bussiveole kuluvast summast, nüüd planeerib valitsus lihtsalt kinni maksta ka viimase osa − senise piletitulu osa.
Vajadus tasuta ühistranspordi järele on suur. Maapiirkondadest on juba ära kadunud poed, postkontorid, apteegid, pangaautomaadid ja palju muud. Sellised muutused toovad kaasa töökohtade liikumise või sootuks kadumise, mis tähendab loomulikult ka inimeste maalt lahkumist. Kui töökohad liiguvad keskustesse, peab sinna kolima ka inimene. Seda muidugi juhul, kui tal ei ole tööle jõudmiseks sobivat sõiduvahendit, mis võimaldaks tal elada maal ja töötada kodust kaugemal.
Praegu on maal elavate inimeste ees olukord, kus tööle jõudmiseks tuleb suur osa oma palgast lihtsalt maha sõita. Olgu selleks kuluks siis autokütus või bussipilet. Meil on vaja alternatiivi, mis aitaks töötajal raha kokku hoida ning vähendaks maal elamise kulukust. Ühe sellisena saab välja tuua tasuta maakonnasisesed bussiliinid.
Tasuta bussisõit ei aita aga mitte ainult tööl käivaid inimesi. See tuleb kasuks ka pensionäridele, sest kõik vajalikud teenused on liikunud maakonnakeskustesse, ning alles tööd otsivatele inimestele. Muidugi on tegemist ühiskondliku hüvega, kuid olen veendunud, et tegemist on küsimusega, kus riik peabki appi tulema. Tasuta ühistransport suurendab maapiirkondade inimeste võimalusi ning aitab kaasa ääremaastumise vähendamisele, kuid seda juhul, kui pakutav teenus on ikka hea kvaliteediga ning tehtud läbimõeldult.
Seetõttu tuleb mõista, et me ei soovi lihtsalt liine tasust vabaks muuta. Valitsus eraldab tasuta ühistranspordile järgnevatel aastatel 21 miljonit lisaeurot. Selle summa sees on ka liinide parendamine ja täiendamine. On tõenäoline, et tasuta sõidu korral kasutab bussiteenust senisest rohkem inimesi.
Praegused liinid tuleb üle vaadata ning otsustada, kuhu panustada varasemast rohkem. Me peame lähtuma sõitjate hulgast ning ootustest, mitte bussifirmade soovist. Praegu korraldavad maakondlike bussiliinide hankeid maavalitsused, kuid uue valitsuse eesmärk on anda need ülesanded edaspidi regionaalsetele ühistranspordikeskustele ja omavalitsusliitudele.
Ma ei jaga arvamust, et maapiirkondades ei tohiks tasuta ühistransporti olla, sest seal on rahvast vähem kui Tallinnas ning seetõttu pole projekt rahaliselt jätkusuutlik. Kui riik soovib väljaspool pealinna ning suuremaid keskusi elu säilitada, tulebki selle eesmärgi saavutamiseks raha panustada. Ei tohi lasta levida arvamusel, et maaelu puudutavad projektid on tühised või ebavajalikud.
Maakonnasiseste bussiliinide tasust priiks muutmine on alles esimene samm maaelu edendamise teel. Valitsus näeb, et ääremaastumine on probleem, mis nõuab konkreetseid vastumeetmeid ning riigi sekkumist. Alustame siis tasuta ühistranspordiga.