Vajaliku tööjõu defitsiit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Töötukassas valminud tööjõuvajaduse baromeeter kinnitab vähemalt Ida-Virumaa puhul seda, mille tõi hiljuti välja ka kutsekoja uuring metalli- ja masinatööstuse kohta: sobivate oskustega töötajate nappus on valdkonna suurim murekoht.
Olukorras, kus Ida-Virumaal on tegevust laiendamas mitu metallitööstusettevõtet ja lisandumas uusi, võiks rõõmustada kahaneva tööpuuduse üle. Tegelikult võib juhtuda, et metalliettevõtted leevendavad töökäte puudust Ukraina renditööjõuga, mitte töötuna arvel olevate idavirulastega. Seda teed on läinud Eestis juba mitu metallivaldkonna tööandjat.
Keevitajate põuast on räägitud aastaid. Miks see pole seni lahendust leidnud, ehkki kutseõppeasutused keevitajaid "toodavad" ja ka õppebaasid ei jää enam ammu elule jalgu?
Kutsekoja uuring toob ühe põhjusena välja, et tehnoloogia arenguga kaasnevate muutustega on tööjõu ettevalmistamine üha keerulisem − valdkonnas tegutsemiseks vajalikud teadmised ja oskused peavad olema senisest palju mitmekesisemad.
Paljud tööandjad näevad, et kõige mõistlikum on sobivate tööoskustega inimesed ise ette valmistada. Siinkohal on üks praktiline lahendus õpipoisiõpe, kus vähemalt kaks kolmandikku õppest toimub praktilise töö käigus ettevõttes ja ülejäänu kutseõppeasutuses.
Probleem on, et siiani on kõige rohkem õpipoisse tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas. Tööstussektor pole seda võimalust enda jaoks täiel määral avastanud.