Et liikluses oleks ohutum

Urmas Reinsalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Põhjarannik
Foto: Põhjarannik

Liikluses üldohtlik käitumine erineb ühe asjaolu poolest väga paljudest teistest kuritegevusvaldkondadest. Nimelt selle poolest, et potentsiaalsed ohvrid või ohustatud isikud on täiesti kaitsetud.

Potentsiaalse korterivarguse vastu on inimesel võimalik midagi üldpreventiivset ette võtta. On võimalik panna uksele snepperlukk või paigaldada signalisatsioon, võib tuled põlema jätta, kui lähed kodunt ära teatrisse, või istuda ööd ja päevad läbi ise kodus.

Roolijoodikute potentsiaalset riski ei ole võimalik kuidagi maandada. See potentsiaalne mõrvar ohustab kõiki. Meil on 1000-4000 roolijoodikut iga päev liikluses.

Kriminaalses joobes juhtide puhul, kes retsidiivselt jätkavad oma tegevust,  ei anna paraku senine karistuspraktika tingimuslike karistuste, ühiskondliku kasuliku töö ja trahvide näol tulemust. Vähemalt ei ole see toonud kaasa selliste juhtide hulga vähenemist ja seetõttu on vaja rakendada mõjusamaid vahendeid.

Karistusseadustiku muutmise eelnõu pakett sisaldab mitmesuguseid abinõusid. Esiteks luuakse väärtegudele põhi- või lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabastamise võimalus esmakordsetele rikkujatele. See ei ole karistuse karmistamine, vaid hoopis vastupidi: karistust ei viida täide − mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmist −, kui inimene nõustub lisakohustusega ehk on nõus alkoholismiraviga, sotsiaalprogrammiga ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeluga.

Teiseks pikendatakse käitumiskontrolliga võimalikku mõistetavat katseaega. Praegu on naljakas paradoks, et ilma käitumiskontrollita saab mõista pikema katseaja kui käitumiskontrolliga. Kui käitumiskontroll määratakse, on olukord ju isiku suhtes tegelikult raskem. Asi on veidike tagurpidi ja me viime selle normi.

Kolmandaks, kui isikule on mõistetud kuriteo eest katseaeg, siis samalaadse väärteo toimepanemisel antakse kriminaalhooldajale ja kohtule võimalus sellele kohaselt reageerida: hoiatada, määrata uusi kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele. Kehtiva seaduse alusel tehakse seda üksnes juhul, kui isik ei täida temale katseajaks pandud kohustusi või ei täida kontrollnõuded.

Ühe muudatuse järgi tuleb korduvalt joobes juhi kohta tellida eeluurimise ajal kohustuslikult kohtueelne ettekanne. See ei ole ideoloogiline ettekanne − mis on selle isiku maailmavaade või poliitilised veendumused −, vaid selle eesmärk on tuvastada tema sõltuvusprobleemid.

Joobeseisundis juhiga sõitmisest hoidumine võiks olla üks liiklusennetuse valdkonna programmide või teavitustöö eesmärk. Sest tõsi on, et eriti noorte puhul on purjus juhiga autos sõitmine paraku massiline. Uuringud on näidanud, nagu vabariigi valitsuse liikluskomisjonis tutvustati, et lausa veerandil noortel on joobes juhiga sõitmise kogemus. Ja mis on probleem? Seda ei nähta taunitava nähtusena, leitakse, et see on juhi küsimus, mitte minu elu ja tervise küsimus, kui ma temaga kaasa sõidan.

Karistusseadustikku lisatakse uus paragrahv, mis näeb ette kriminaalvastutuse sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitlusnõuete rikkumise järel alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise või sündmuskohalt põgenemise eest. Ehk piltlikult öeldes, kui oled põhjustanud õnnetuse ja pärast seda tarvitad alkoholi või narkootikume või põgened, siis seadusemuudatuse järgi on selle eest ette nähtud kriminaalvastutus. Praegu on ette nähtud väärteovastutus, aga üksnes juhul, kui sa oled põhjustanud raske tagajärje. Ehk siis juhul, kui inimene on õnnetuses saanud raske tervisekahjustuse või hukkunud.

Eelnõus nähakse ette, et kui  joobeseisundis on põhjustatud raskete tagajärgedega liiklusõnnetus, mis on kaasa toonud raske tervisekahjustuse või ühe inimese surma, siis karistusmaksimumi tõstetakse: praegu on see purjus juhtide puhul kuni 5 aastat, eelnõu järgi 3-12 aastat.

Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisele kehtestatakse alammäär kolm kuud. Praegu on absurdne olukord, et väärtegude puhul on lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise alammäär kõrgem kui kuritegude puhul. Et kui oled maani juua täis, on tegelikult see tase madalam kui väärteo puhul.

Korduvalt joobeseisundis juhtimise korral tuleb osa vangistust täitmisele pöörata, aga selle pikkus jääb kohtu otsustada. See võib olla mõned päevad, mõned nädalad, mõned kuud. See on nn šokivangistuse meetod sellele kõige riskantsemale rühmale, kõige ohtlikumale rühmale, retsidiivsele rühmale.  Teisel-kolmandal korral joobeseisundis tabatud roolijoodikule peaks riik andma kriminaalpoliitilise signaali, et riik reageerib jäigemalt.

Urmas Reinsalu ettekanne eile riigikogus karistusseadustiku muutmise eelnõu esimesel lugemisel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles