Milline saab olema eesti keele maja sisu?

Aasta tagasi pani Rõivase valitsus idanema mõtte rajada Narva eesti keele maja, mille praegune koalitsioon hoobilt üle võttis.

Idee kõlab hästi, olgugi et praegu enam omaette maja tegemine päevakorral pole. Sihikul on ehk eesti keele koridor või korrus endise sõjatehase Baltijets hoonete kompleksis. Aga selle üle norimisest, kas kroonlühter või küünal, on märksa olulisem see sisu ja tegevus, mis hakkab neid ruume täitma.

Aastaga ei ole aga selles paraku suurt edasiminekut toimunud. Üldsõnalistest eesmärkidest, et eesti keele maja võiks olla koht, kus teistsuguse emakeelega inimesed saaksid õppida ja praktiseerida eesti keelt, ei ole konkreetsemate sammudega kuigi kaugele jõutud. Valitsuse laual on ligikaudsed eelarved, mis näitavad, millises suurusjärgus on vaja raha ruumide remondiks ja jooksvalt töötajate palkadeks, kuid rahaeralduse otsuse tegemine on samuti edasi nihkunud.

Vastuseid küsimusele, mida tulevases eesti keele majas konkreetselt tegema hakatakse ja kuidas see muudab eesti keele õpetamise Narvas paremaks ning pakub enamat kui praegused programmid, avalikkuseni jõudnud pole. Pigem torkavad silma poliitikute vaidlused selle üle, milliste ministeeriumide või asutuste kontrolli all see maja peaks või ei tohiks tegutseda.

30 aastat tagasi hakati suure entusiasmiga plaanima Eesti spordi maja. Rahvaalgatusega ühines üle kümne tuhande vabatahtliku annetaja, spordisangari ja kultuuritegelase.  Aga asja sellest ei saanudki. Eesti keele maja Narvas ei ole nii mastaapne ettevõtmine ja loodetavasti ootab teda parem saatus.