Jääb üle säilitada kannatlikku meelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Hoolimata sellest, et Jõhvi äri- ja logistikapargis ei ole ka ligemale poolteist aastat pärast pidulikku lindilõikamist alanud veel ühegi uue ettevõtte ehitus ning endisel metsasel alal hakkab vaikselt võsa võrsuma, on veel ennatlik arvata, et tegu oleks tuulde lastud rahaga.
Muidugi olid avamispeol peetud kõned ja jutuajamised optimistlikumad. Arvati, et esimesed hooned hakkavad kerkima õige pea ja juba 2016. aasta lõpus saavad esimesed inimesed ka tööle asuda. Esialgu on põhjust sinna samme seada vaid tervisesportlastel, sest äripargi ehitatud valgustatud teed sobivad hästi nii ratta kui ka rullidega sõitmiseks, jooksmiseks ja kõndimiseks. Seegi asi.
Investeeringute ligitõmbamine piirkonda on äärmiselt peen ja keeruline töö, mille tulemuste äraootamiseks on vaja tihti kaameli kannatust ja samas ei pruugi loodetu tullagi põhjustel, mis ei sõltu kuidagi eestvedajatest. On näiteks üsna tõenäoline, et kui Lääne ja Venemaa suhted poleks läinud nii teravaks kui praegu, oleks siia Euroopa Liidu idapiirile uute ettevõtete ligitõmbamine ka mõnevõrra lihtsam.
Samas on kannatliku meele hoidmise kõrval oluline siiski analüüsida ka seda, mis on need tegelikud põhjused, miks uued investeeringud ja ettevõtted tulevad Ida-Virumaale viimastel aastatel nii raskelt. Milliseid tõkkeid oleks võimalik riigil ja omavalitsustel madalamaks hööveldada?
Kõigele vaatamata on positiivne, et Jõhvi tööstuspark on praegu sellises valmisolekus, et kui olukord peaks muutuma, võivad siin kiiresti ja ridamisi hakata kerkima uued ettevõtted.