Valitsus otsib lõksust väljapääsu

Kirjutades kindlasõnaliselt koalitsioonileppesse sisekaitseakadeemia kolimise Narva, seadis praegune võimuliit ise endale lõksu, kust terve nahaga väljatulemiseks pole väljapääsu sugugi lihtne leida.

Ühelt poolt ollakse väga tugeva surve all, et tegu on arulageda ettevõtmisega. Kui sellele aga nüüd järele antakse, siis jääb kolme valitsuspartei juhtidest mulje, et nad olid enne koalitsioonileppe tegemist justkui mingeid seemneid söönud (kui parafraseerida endist kauaaegset peaministrit Andrus Ansipit), et nad ei andnud ise endale ka aru, mida nad teha plaanisid. Tobe olukord igas mõttes ja küllap tekitab see pingeid ka seni suhteliselt hästi omavahel läbi saanud ministrite seas.

Eilsel kabinetiistungil jäigi ilmselt otsus tegemata seetõttu, et seni pole leitud  enam-vähem viisakat muljet jätvat teed, mil moel kolimisplaanist taganeda. Võimalik, et püütakse leida mingeid variante, mida juhul, kui uus õppehoone siiski pealinna rajatakse, lisaks niinimetatud praktikabaasile Ida-Virumaale veel saaks tuua, et jääks vähemasti mingisugunegi tõsisemaltvõetav mulje, et tegu on sisekaitseakadeemia osaga ning sellest on kasu Ida-Virumaale ja regionaalpoliitikale laiemalt.

Põhjarannik on peaminister Jüri Ratasega ühel nõul aga kindlasti selles, et otsus, mis siis lõpuks saab, tuleks valitsusel teha võimalikult ruttu. Kogu see saaga on läinud juba jaburalt inetuks ning selle käigus lendab kõige rohkem poripritsmeid paraku Ida-Virumaa pihta.