Rahva tahe või korbimaania?

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Põhjarannik
Foto: Põhjarannik

Haldusreformi tõsisemaid punnseise on tekkinud Ida-Virumaal, kus valitsuse kavatsus liita kokku kaheksa valda on erakordselt suure aktiivsusega rahvahääletustel saanud hävitava hinnangu kohalikelt inimestelt, kes pelgavad, et tegu on mitmekäigulise plaaniga, mis viiks nad Kohtla-Järve linna võimu alla.

Nüüd on Jüri Ratase valitsus mänginud end olukorda, kus tuleb valida, kas arvestada rahva tahtega või jääda riigihalduse ministri Mihhail Korbi selja taha, kes Alutaguse hiidvalla ideega nagu välk selgest taevast lagedale tuli.

Kohalikud elanikud ja omavalitsusjuhid on vastu. Eksperdid pole sellises ühinemises plusse leidnud. Näiteks haldusreformi Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni liige Mihkel Laan on tunnistanud, et tegu on läbinisti poliitilise ettepanekuga, millel ühtki sisulist argumenti pole. Riigihalduse minister Korb pole ise samuti vaevunud arusaadavalt selgitama, milles tema ettepaneku võlud seisnevad. Peaminister Jüri Ratase enda vastused esmaspäeval riigikogus arupärimisele vastates kubisesid vaid kumerast bürokraatlikust kantseliidist.

Kõige selle taustal ujub paratamatult pinnale oletus, et tegemist võib olla Kohtla-Järve linna kauaaegse sisulise valitseja, praeguse riigikogu liikme Valeri Korbi mitmekäigulise kombinatsiooniga panna oma käpp peale järgmistele omavalitsustele, kuhu tema mõjujõud seni veel ei ulatu. Paremat võimalust kui praegu, mil tema poeg Mihhail on riigihalduse minister, ei pruugi tulla. Aasta eest läks Korbi usaldusaluste kontrolli alla Jõhvi. Küllap on järgmistena sihikul ümberkaudsed vallad ja neid on lihtsam haarata, kui nad on enne ühte suuremasse kimpu seotud.

Muidugi pole mingi kunst nimetada sellist oletust vandenõuteooriaks ja seda välja naerda. "Seda ei saa olla!" tõrjus selliseid mõtteid esmaspäeval riigikogus ka Jüri Ratas, rõhutades, et haldusreformi ei tehta ühegi perekonna pärast, ja meenutades, et valitsuses on peale Keskerakonna veel kaks erakonda.

Samas tajub Ratas üsna hästi, et ühe Alutaguse hiidvalla meisterdamine Keskerakonna Ida-Viru vürstide taktikepi all ei ole asi, mille pärast sotsid või IRL hakkaksid koalitsiooni tervist rikkuma. Varasematel aastatel on nende erakondade liidrid üsna armutult tauninud seda valitsemisviisi, mida Keskerakonna kohaliku partorgi Valeri Korbi eestvedamisel on Kohtla-Järvel 20 aastat viljeldud: vohavat korruptsiooni, häälteostmisi valimistel, jõhkrat sundparteistamist. Need lood kadusid aga nii Jevgeni Ossinovski kui ka Margus Tsahkna repertuaarist kohemaid, kui mullu sügisel koos Keskerakonnaga valitsust tegema asuti.

Küll on aga Keskerakonna enda ihutelevisiooni Tallinna TV saatejuht Jakko Väli Delfis üsna värskelt tituleerinud Valeri Korbi Kohtla-Järve korruptsiooni-issiks ning asjaosaline ise pole vähemasti avalikkuses sellise seisuse vastu mingil moel protestinud.

Tüdinedes kapo uurijate erilisest tähelepanust tema isiku vastu, asus Valeri Korb 2007. aastal Kohtla-Järve linnajuhi ametist riigikogu mugavamasse tsooni. Tule alla sattusid tema kaasvõitlejad, kes kohtus pika protsessi tulemusel ka süüdi jäid. Korb, kes on kõik need aastad olnud Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonna esimees, sai öelda, et ei teadnud rutiinkorruptsioonist linnavalitsuses midagi.

Valeri Korbil on olnud eriliselt hea taju valida õigel hetkel õigeid pooli ning see on ka võimaldanud tal aastakümneid poliitikas püsida. Olles nõukogude aja lõpus valitud Kohtla-Järve linnapeaks linnanõukogu poolt, kes võitles Eesti taasiseseisvumise vastu, oskas ta pöördelistel augustiputši päevadel, mil tema tööandjad liigset agarust ilmutasid, tarmukalt varjuda ja ilmuda välja siis, kui oli selge, kuhu kaalukauss kaldub. See võimaldas tal võita ka tollase peaministri Edgar Savisaare usalduse pikkadeks aastateks.

Kuigi suure osa eestlastest ametnikke kihutas Korb 1996. aastal taas Kohtla-Järvel võimule saades linnavalitsusest minema, on ta kandnud hoolt, et volikogu istungid toimuksid eesti keeles, Vabadussõja ausamba jalamil oleks vabariigi aastapäeval linnavalitsuse pärg ja kohalikud rahvatantsijad tunnustatud.

Korb pani täppi ka arusaamisega, mil Savisaare aeg Keskerakonna eesotsas hakkab ümber saama. Asudes Ratase-Simsoni-Repsi leeri, pälvis ta nende usalduse, mis peaks võimaldama tal Ida-Virumaal oma huve välja mängida. Jüri Ratas ei hakka teda takistama, sest vajab erakonnasiseselt ise tema toetust oma positsiooni hoidmiseks ja tugevdamiseks. Vähemasti senikaua, kuni keskfraktsiooni ühtsuses päris kindel olla ei saa.

Valeri Korb ise pidas esmaspäeval riigikogu puldist vajalikuks teada anda, et ta on tagasihoidlik inimene ning ettekujutus, et ta võib mõjutada valitsuse käitumist ja tegusid, on ekslik. Tundub, et Ida-Viru väikevaldades seda eriti ei usuta.

Hiljemalt 15. maiks peaks saama selgeks, kas Jüri Ratase valitsuse jaoks rahva tahe loeb midagi või on ta pimestatud korbimaaniast. Tasub meenutada, et praegune võimuliit käis riigitüüri juurde asudes välja veksli, et kavatseb rahvahääletustele rohkem tähelepanu pöörata. Kui nüüd aga isegi neid hääletustulemusi Ida-Viru valdades, kus osalus ulatus rekordilise 50 protsendi kanti, mitte millekski ei peeta, siis oleks see järjekordne hoop valitsuse tõsiseltvõetavuse pihta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles