Kas müüa või jätta?

Maakonnakeskuses Jõhvis on varemgi mängitud mõttega müüa kaks peamist sotsiaalobjekti − hooldekodu ja sotsiaalmaja − erakätesse. Siiani on jäänud peale need, kes arvavad, et vald peaks neid edasi pidama.

Kohtla-Järve võimud otsustasid hiljuti loobuda oma analoogsest asutusest ja hakata edaspidi teenust sisse ostma. Kuid üsna paljud omavalitsused hoiavad siiski hooldekodusid oma valduses edasi, olgu tegu siis Narva, Sillamäe, Mäetaguse või Iisakuga.

Sotsiaalametnikud ütlevad, et nii on kindlam. Paljudes hooldekodudes on järjekorrad, mistõttu võib omavalitsus sattuda keerukasse olukorda, kui näiteks tuleb kohtumääruse alusel inimene 72 tunni jooksul sellisse asutusse paigutada.

Müümise vastased räägivad sedagi, et kuigi praegu on mõlemad Kaare tänava hooned kasutuses vaid osaliselt, on riik antud mõista, et omavalitsuste turjale laotakse tulevikus veelgi sotsiaalkohustusi, mis vajavad aga ruume.

Jõhvi hooldekodu on tegelikult pikka aega kiratsenud ja suuri investeeringuid sinna teha pole õnnestunud. Ka teenuse hind kliendile on seal üks maakonna kõrgemaid. Muidugi on see valikute küsimus, kas sellises olukorras on mõistlik vallal maja edasi pidada, kui teenuse osutamisega tulevad suurepäraselt toime ka eraettevõtted.

Sotsiaalmajaga on teine teema. Kunagi müüs Jõhvi maha Kivi tänavas asunud ühiselamu, see ehitati ümber sotsiaalmajaks ja vald hakkas oma kodutute elamise teenust sisse ostma. Juhtus aga see, et eraomanik hakkas sinna registreerima ka Kohtla-Järve eluheidikuid, kes kõik hakkasid seejärel automaatselt saama Jõhvist sotsiaaltoetusi, ning kui eraomanik lõpuks selle äri lõpetas, tuli vallal need elanikud Kaare tänavasse majutada.

Tegelikult võiksid kohalikud poliitikud enne valimisi senisest põhjalikumalt rääkida plaanidest omavalitsuse sotsiaalpoliitikas, sest see muutub iga aastaga aina olulisemaks teemaks.