Tegevuse imiteerimine Ida-Virus

Läinud kevadel sattus Eesti valitsus piinlikku olukorda. Mullu, kui valitsuses vahetus peaministri partei ja Taavi Rõivase asemel sai valitsusjuhiks Jüri Ratas, lubas uus koalitsioon üheselt, et sisekaitseakadeemia uus hoone ehitatakse Narva. Tänavu kevadel valitsus murdus avaliku surve all ning oli sunnitud oma lubadused tagasi võtma.

Hüvitamaks haledat idavirulastele valetamist, mõeldi seepeale välja sisekaitseakadeemia kolledži idee ning et kohalike pettumust veelgi leevendada, lubati rajada korralik ujula, klausliga, et Narva linn paneb kah paar miljonit juurde.

Kuigi keskerakondlaste juhtimise all, kipub aga Narva sellest ideest eemalduma. Küllap on selles omajagu ka valimiste komponenti, aga vähemasti pole linn käitunud nii sõnamurdlikult kui keskvalitsus.

See sisekaitseakadeemia kolledži rajamise otsus pole tegelikult vajaduspõhine, vaid poliitiline. Ei praegune ega eelmine valitsus pole erinevalt enda räägitust suutnud aastate jooksul Ida-Virumaa heaks suurt midagi ära teha. Jah, võib öelda, et möödunud aastal siiski leevendati põlevkiviettevõtete maksukoormust. Aga seda alles siis, kui käitised olid asunud juba sadu töölisi koondama ja tootmist seiskama.

Nee lõputud lubadused ja punktid igasugust masti Ida-Virumaa tegevuskavades ei pane siinseid inimesi enam isegi muigama. Keegi ei võta neid kavu tõsiselt, ega mäletagi neid enam. Kui nüüd üks keskerakondlasest riigikogu liige tuli välja ideega suunata keskkonnatasudest 50 miljonit eurot investeeringutena Ida-Virumaale, ei tekkinud sellest isegi pikemat diskussiooni.

Sellest kõigest võib teha järelduse, et valitsuse tegevuse imiteerimine Ida-Virumaal ei ole enam tõsiseltvõetav. Jah, sisekaitseakadeemia kolledž võib saada üle pika aja konkreetseks suuremaks teoks. Ja ka see ujula, milles paraku saab loksuma valitsuse näopesuvesi.