Hoiatusega, kuid ootamatult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
See on juba vana nali, et Eestimaale saabub talv ikka ootamatult. Kuigi ilmaennustajad hoiatasid juba mitu päeva ette, et ilm läheb järsku talviseks, oodata on lund ja libedust.
Sellele vaatamata juhtus eilse päevaga üle Eesti rohkem kui 100 liiklusõnnetust. Õnneks enamik neist kergemad ning inimesed neis tõsiselt kannatada ei saanud. See on tüüpiline talve algus. Kalendrisse vaadates on inimesed harjunud mõtlema, et ega talv ju enne detsembrit tule (viimaste aastate kogemuste kohaselt ei pruugi tulla ka jõulukuul), kuid üldjuhul on esimene lumi ikka oktoobris-novembris saabunud.
Miks ta siis ikkagi nüüd jälle justkui ootamatult tuli. Tegelikult ei tulnud ju. Lume- ja libedatõrjet tehti nii maanteedel kui ka linnatänavatel, ehkki see ei pruukinud olla piisav nendele, kes oma suviseid sõidukirehve talviste vastu polnud vahetanud. Mõned ehk ei teinud seda nimme, sest on harjunud, et esimene lumi sulab nagunii peagi, ning kogemus ja ka ilmateade annavad sellele kinnitust.
Aga selge on see, et talvised liiklusolud ongi oluliselt teistsugused kui suvised ning ükski lume- ja libedatõrje ei taga suviseid sõidutingimusi. Arvestades seda, kui "lihtsad" talved on viimastel aastatel teehooldajatel olnud, tuleb pigem neid tunnustada selle eest, et vaatamata "napile töökogemusele" varasematel aastatel, pole nende võimekus ja valmisolek siiski kadunud. Kuigi alati võib öelda, et saaks ka paremini.