Linna väärikuse küsimus

Põhjarannik kirjutas juba 2012. aasta Eesti Vabariigi aastapäeva eel sellest, kuidas Narva linn jätkuvalt austab kommunistlikke punamõrtsukaid, lätlast Ansis Daumanist ja Narvas sündinud Albert-August Tiimanni, kes olid aastatel 1917-1918 Narvas välja kuulutatud Töörahva Kommuuni ajal linnas juhtivatel kohtadel.

Kohalik muinsuskaitse aktivist Jüri Tõnisson on kirjeldanud olukorda, mis linnas nende tegelaste käe all oli: "Eestimaa Töörahva Kommuuni 51päevase võimutsemise ajal mõrvati Narvas 150 inimese ümber, nende hulgas kuus õigeusu vaimulikku. Hukkamised toimusid peamiselt Joala väljal ja laibad uputati Kreenholmi fekaalibasseinidesse. Viimastel päevadel toimusid hukkamised vahetult Kreenholmi vanglas ning külmunud jõel. Seal aeti surnukehad jää alla. Linnast pagemisel viidi kaasa üle 400 pantvangi."

Ent sellele vaatamata on kaks üsna olulist tänavat tänini kandnud nende punamõrtsukate nime, kelle käed on süütute inimeste verega määritud. Narva võimud on läbi aastate kinnitanud, et nende tänavanimede muutmine oleks elanikele väga ebamugav, väidetud on isegi, et see tooks inimestele kaasa tarbetuid kulutusi. Pealegi ei teadvat enamik narvalasi üldsegi, kes need Daumanis ja Tiimann olid. Ent ometi on linn ju omal ajal vabanenud enamikust kommunistliku režiimi auks pandud tänavanimedest. Vaid need kaks on läbi aastate püsinud. Nende tänavanimede väljavahetamine on aga Narva linna eneseväärikuse küsimus.