Eesti liikluskultuur lonkab nelja ratast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklussurmade arv Eestis väheneb ning kümne aasta tagusega võrreldes on liikluskultuur Eestis tõesti parem, kuid tuleb siiski tunnistada, et arenguruumi meil on. Kõvasti.
Tean, et paljud tahaksid sellele vastu vaielda ja meie liiklejaid kiita, kuid paraku iga päev liikluses osaledes näen, kui vähe hoolitakse liikluseeskirjast, teistest sõitjatest ning ka iseendast ja oma kaassõitjatest.
Hoolimatust meie liikluspildis näitab kõnekalt ka liiklusõnnetuste statistika, mis varasemate aastatega võrreldes on küll langustrendis, kuid möödunud aastal toimus ainuüksi Ida-Virumaal 64 liiklusõnnetust, milles hukkus viis ja vigastada sai 75 inimest. Tänavu on ainult ühe kuuga Eesti teedel hukkunud kümme inimest ehk kuue võrra rohkem kui aasta varem.
Möödasõidud üle kahekordse pidevjoone ning joonistatud ohutussaarte on täiesti tavaline ja igapäevane nähtus. Maanteel sõidetakse põhjendamatult kilomeetreid teises reas, ilmselt lihtsalt seetõttu, et teekate on seal tavaliselt parem. Sõites kiirusega 90 km/h, jääd suurele osale ka talvisel maanteel pidevalt jalgu ja sageli tehakse möödasõite isegi pimedas kurvis.
Jah, eksimatuid inimesi ei ole ja paraku on reaalsus see, et aeg-ajalt tekib liikluses paratamatult olukordi, mille turvaline lahendus sõltub kõikide juhtide koostööst, ning üldine liikluskultuur ongi seetõttu väga tähtis.
Kuidas siis liikluskultuuri parandada? Ringliiklusega ristmikud on kindlasti omamoodi lahendus, kuigi palju tõhusam ja ka odavam oleks kiiruskaamera. Räägitud on kiiruskaameratest, mis mõõdavad määratud vahemaa läbimise keskmist kiirust − arvan, et meie põhimaanteedele oleks neid hädasti vaja.
Mida aga meie maanteedel kindlasti teha tuleks, on tõsta ristmikel ja teelaienditel joonitud ohutussaared teepinnast kõrgemale või tähistada tihedalt plasttokkidega, nii et sealt ei oleks võimalik üle sõita. Leedus ja Lätis ehitatakse niimoodi asulaväliseid ristmikke ja see on väga tõhus.
Kahtlemata oleks meie teedele vaja juurde ka liikluspolitsei patrulle, kes järjepidevalt liiklusel pilgu peal hoiaks − neid on meil kahjuks liiga vähe. Hea näide patrullide tõhususe kohta on meie lõunanaabritel lätlastel. Mõned aastad tagasi sõitsin väga tihti Tallinna-Riia liinil ja teinekord kohtasin selle 130 km peal, mis on Iklast Riiani, nelja-viit politseipatrulli ning nii oli see pikka aega. Ja seal hakati korralikumalt sõitma.
Mis puutub teede ja ristmike ehitusse, siis siin tundub midagi väga viltu olevat. Kesklinnas suure auto või bussiga sõites jäävad mõned keeramised kitsaks, samas seal, kus ruumi palju, ehitatakse teed nii kitsad, et bussiga poed napilt läbi. Näiteid võiks siin tuua väga palju.
Üks huvitav näide nn liikluse rahustamise kohta, mis tekitab hoopis vastupidise efekti, on Tallinnas Vabaduse puiesteel muusikakeskkooli ees. Sõidad kesklinna poole, ilusti roheline laine ja siis kooli ees läheb järjest kolm foori punaseks. Igapäevased sõitjad teavad lahendust: esimese punase tagant pääsedes käib kõigil gaasipedaal põhja, ületatakse lubatud piirkiirust, sõidetakse veel kollase ja ka punase tulega läbi. Sellega on paraku tekitatud suurem oht, närviline tõmblemine ja lisaks ka suurem õhusaaste kooli ees.
Samas tuleb tunnistada, et üldiselt on meie liikluskeskkond viimastel aastatel paranenud. Näiteks jalakäijate liiklus on paljudes kohtades suurelt maanteelt ära viidud, rajatud on uusi teeületuskohti ning suur hulk ohtlikest aladest on valgustatud.
Liiklusohutus sõltub igast sõidukijuhist ning ka kogenud juht vajab täienduskoolitust. Talve eel võiks iga sõidukijuht külastada õppeplatsi ja talviseid sõiduvõtteid ohutult harjutada. Lux Expressis töötavad kogenud bussijuhid, kuid koolitused on meie töö lahutamatu osa. Vastupidi levinud arvamusele ei saa bussijuht karistada, kui buss jääb liiklusolude tõttu hiljaks, sest turvaliselt kohalejõudmine on prioriteet. Bussijuhid on motiveeritud ohutult sõitma, sest just professionaalne ja säästlik sõit tagab palgalisa.
Bussijuht Toomas Raid võitis mullu bussijuhtide kutsevõistlused ning ta on tulnud veoki- ja bussijuhtide maailmameistrivõistlustel neljandale kohale.