:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Tööstuse laiendamine ja keskkonnamured
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Kohtla-Järve elanike pöördumine linnavõimude poole, millest tänane Põhjarannik kirjutab, on kantud murest linna keskkonnaseisundi ja selle võimaliku halvenemise pärast. Tegelikult ei ole selles midagi uut − viimase poolteise kümnendi jooksul on Kohtla-Järve elanikud korduvalt tõstatanud eelkõige õhusaastega seonduvaid probleeme.
Mäletame ju veel hiljutisest ajast, kuidas meie keskkonnaasutused olid kimpus kaebustega, mis rääkisid hingematvast lehast, mis aeg-ajalt üle linna levib. Lõpuks selgitati välja, et tegemist on eri ettevõtete ja saasteallikate koosmõjuga. Mäletame aastaid tagasi enne majanduskriisi, kui Viru Keemia Grupp kavandas tsemenditehast ja elanikud selle vastu lärmi lõid. Toona viis ettevõte ärevad elanikud suisa omal kulul Saksamaale analoogsesse tsemenditehasesse, et nad saaksid veenduda sealse tootmise keskkonnasõbralikkuses. Saabunud masu tegi tsemenditehase arendamisele lõpu, kuid nüüd on kava taas päevakorral.
Elanikud heidavad oma kirjas linnavõimudele ette, et see ignoreerib võimalikke keskkonnaohte. Kuid linnavalitsust saab mõista, sest on ju Kohtla-Järve probleemide üheks suuremaks põhjuseks nimetatud töökohtade vähesust. Iga täiendav töökoht lisab aga linnaeelarvesse eurosid ja pidurdab elanikkonna äravoolu.
Inimeste mure oma elukeskkonna pärast on mõistetav. See mure pole tekkinud tühjalt kohalt, mistõttu peavad ettevõtted ja ka linnavalitsus pidama elanikega dialoogi ning neid veenma, et plaanitavad ettevõtmised ei ohusta keskkonda.