JUHTKIRI: Kes ütles, et Ida-Virus on nõrk ostujõud?
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
3. märts 2018, 09:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsjased statistikaameti palgaandmed 2017. aasta kohta peaksid andma julgustava tõuke nendele kaubandus- ja teenindusettevõtetele, kes on pikalt kaalunud, kas tasub Ida-Virumaal tegutsema hakata.
Stereotüüpides on Ida-Virumaad mujal seostatud ikka vaesusega. Eks mitmed kriisid, mis siit maakonnast on lainetena üle käinud ja tööpuuduse taseme kõrgeks ajanud, on andnud selleks põhjust. Ent oluline on tähele panna ka muutusi.
Kui vaadata külma peaga arve, siis jääb Ida-Virumaa palgataseme poolest küll Harju- ja Tartumaale alla, aga see vahe pole hirmus suur − 20-25 protsenti. Ülejäänud Eestiga ollakse samas suurusjärgus − näiteks Pärnumaa on ees vaid 6 euroga. Ida-Viru on jätnud pooled maakonnad isegi selja taha.
Oluline erinevus on, et Ida-Virumaal elab tunduvalt rohkem inimesi kui enamikus teistes maakondades. Ida-Virumaal on näiteks inimesi rohkem kui naabritel Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal kokku, aga samas keskmine palgatase on suurem kui kõigis neis kolmes maakonnas.
Nii et reaalset ostujõudu peaks nende arvude ja igasuguse loogika põhjal Ida-Virumaal olema tunduvalt rohkem kui enamikus teistes maakondades, mida peaks lisaks toetama ka kasvujoonel olev maakonda külastavate turistide arv.
Seda kõike tasuks arvesse võtta ka pealinnas asuvates pangakontorites, kus paljude ettevõtjate hinnangul suhtutakse Ida-Virumaal investeerimisse skeptiliselt ja seatakse investeerimislaenudele raskemaid tingimusi.