:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
3,8 miljonit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
See on hämmastav kokkusattumus, aga just nii suur on tänavu Ida-Virumaale transiitteede kordategemiseks eraldatud summa ning täpselt sama numbrikombinatsioon ilutseb valitsuse Ida-Virumaa tegevuskava tänavustes plaanides: 3,8 miljonit.
Nende summade erinevus aga ilmneb siis, kui hakata uurima, mis nende taga on.
Kui rääkida Ida-Viru programmi võtmes, siis siin loetletakse toetusi tööstusettevõtlusele, aga ka näiteks ettevõtjate ning tööjõu inglise ja eesti keele õppeks, väikeettevõtluse turgutamiseks, üleriigiliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks jne.
See loetelu tundub positiivne ja tervitatav, aga nagu ammu on juttu olnud, siis riikliku Ida-Viru programmi ümber on häma aetud juba kümme aastat, kuid mingit käegakatsutavat tulemust pole olnud. Praegugi riik alles kogub ideid, mida vajalikku võiks Ida-Virumaal korda saata. Vähemalt konkreetne raha on eelarvereal, kuigi pole kindel, et see lõpuks tulemuslikult kulutatakse.
Iseasi on need 3,8 miljonit, mis riik eraldas meie kohalike teede-tänavate korrastamiseks. Seda tehti vaikselt, ilma erilise poliitilise retoorikata ja praegu võime tõdeda, et rohkem kui kolmandik kogu riigi poolt munitsipaalsete transiittänavate ehituseks eraldatavast summast tuli meie maakonda. Väga konkreetne, maakonna arengut soosiv ja elukeskkonda parandav samm, mille vajalikkust oskavad kõik siinsed inimesed hinnata. Oleks vaid selliseid selgeid tegevusi rohkem, siis oleks ka maakonna areng inimestele paremini tunnetatav.