JUHTKIRI: Haldusreformi head ja vead
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
4. aprill 2018, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel sügisel toimunud haldusterritoriaalse reformi eel oli Ida-Virumaal 22 omavalitsust, nüüdseks on liitumiste, aga ka kolme valla maakonnast lahkumise järel neid alles jäänud 8. Eilses riigikogu infotunnis paluti riigihalduse ministril Jaak Aabil selgitada, missuguseid vigu on tagantjärele ilmnenud. Vastus oli poliitikule omaselt üsna ümmargune (osa sellest saate lugeda allpool rubriigist "Üks küsimus").
Ehk on tõesti esialgu vara tulemusi hinnata, kuid näeme mitme omavalitsuse puhul, et ühinemishaavad on veel lahti. Nii pingutab Toila vald mitmetest ühinemisega kaasnenud probleemidest ülesaamisega (kaevandusmuuseum, Kohtla-Nõmme kultuuriobjektid, Kukruse polaarmõis). Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu vaidlevad Viivikonna pärast, Alutaguse vald on asunud astuma samme, säilitamaks gümnaasiumi, kuigi see ei saa ilmselt kerge olema.
Ent näha on ka positiivset. Narva ja tema naaber Narva-Jõesuu (nüüd koos endise Vaivara vallaga) on leidnud tahet pärast aastatepikkust hõõrumist taas koostööle asuda. Piirilinn on ka naasmas maakonna omavalitsusliitu, kust aastaid tagasi ukse paukudes lahkuti. Loodetavasti on arengujõudu juurde saamas pikka aega kiratsenud Peipsi piirkond, on ju Alutaguse vald nüüd maakonna jõukaim omavalitsus, arvestades sissetulekut elaniku kohta.
Elanikele on aga kõige olulisem, kas ja kuidas uutes oludes muutub teenuste kättesaadavus ja kvaliteet alates transpordist ja lõpetades haridusega. Lubati ju, et kättesaadavus säilib ja kvaliteet paraneb. Aga sedagi anaüüsi saab teha pikema aja möödudes.