:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Vaba Lava justkui Ida-Viru päästeingel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Järgmisel nädalal peetakse Narvas endise sõjatehase Baltijets kompleksi ühte renoveeritavasse osasse rajatava Vaba Lava sarikapidu.
Kahtlemata on see positiivne, et Eesti suuruselt kolmas linn saab lõpuks 220 tooliga nüüdisaegse saali, mille lavale saab tuua nii teatrietendusi kui kontserte. Õigupoolest on see riigi poolt ühe ammuse võla osaline tasumine.
Osaline selles mõttes, et kui professionaalse ja riigi poolt püsivalt rahastatava trupiga teater on olemas sellistes Narvast oluliselt väiksemates linnades nagu Pärnus, Rakveres ja Viljandis, siis piirilinna tuleb nüüd lõpuks üks väike teatrisaal, aga ilma püsinäitlejate ja -lavastajateta. Kohalik püsitrupp on aga just Tallinnast ja Tartust väiksemates linnades olnud selleks mootoriks, mis aitab ka väljaspool teatrilava kohalikul kultuurielul kõrgeid tuure üleval hoida.
Vaba Lava rajamine on vaieldamatult Narva jaoks oluline ja tänuväärt ettevõtmine. Küll aga häirib seejuures, kuidas peaaegu kõik Eesti tipp-poliitikud üritavad selle pealt ka isiklikke poliitilisi plusspunkte noppida, püüdes näidata, et see sünnib just tänu nende erilisele pingutusele ja lahkusele.
Ka eile Narvat külastanud peaministril ja Keskerakonna esimehel Jüri Ratasel oli nii-öelda kohustuslikus programmis Vaba Lava ehitustööde ülevaatamine. Kui jutt läheb riigipoolsele Ida-Virumaa toetamisele, siis on Vaba Lava juba mitmeid aastaid olnud poliitikute repertuaaris üks põhilisi jutupunkte.
Tore, et Vaba Lava Narva tuleb, ja sel on kindlasti kohalikule kultuurielule ja elukeskkonnale ergastav mõju, ent ärgem püüdkem serveerida seda ettevõtmist kui päästeinglit, mis siin aastakümnete jooksul kogunenud probleemid lahendab.