/nginx/o/2018/05/26/11983128t1h3df4.jpg)
Otsus õppekeele valiku kohta tuleb teha aegsasti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene laste sulandumine Eesti ühiskonda on praegu aktuaalne teema.
Siinkohal ei taha ma arutleda mitte keelekümbluse üle, vaid rääkida vene koolide täielikust üleminekust eestikeelsele õppele.
Võõrkeeleoskus laiendab inimese silmaringi, võimaldab tal tutvuda teiste riikide kultuuridega ning olla tööturul konkurentsivõimeline.
Võin oma kogemuse põhjal öelda, et mina eelistan täielikku keelekümblust alates lasteaiast või 1. klassist. Vaatamata sellele, et mul oli kogenud eesti keele õpetaja ja omandasin gümnaasiumis hea riigikeeleoskuse, on mul ülikoolis tekkinud mõningaid raskusi õppematerjali omandamisega, kuna olen valinud eestikeelse õppe. Loengutes on sisse lülitunud nn sisemine tõlk, mis on kõik loengute materjalid tõlkinud eesti keelest vene keelde − see on mõtlemisprotsessi väga seganud ja pikaks venitanud. Selle tagajärjel on jäänud osa materjali omandamata ning piisava isikliku motivatsioonita võinuks see ka õpitulemustele negatiivse jälje jätta.
Kuid olen teinud säärase keerulise valiku teadlikult: ma mõistan, et mitme, minu puhul nelja keele oskus − eesti, vene, inglise ja prantsuse − võimaldab mul kui kõrgharidusega noorel spetsialistil olla tööturul nõutud ja konkurentsivõimeline. Ülikool pakub piisavalt võimalusi, et omandada riigikeel nõutaval tasemel.
Enamik minu vene sõpru ja tuttavaid, kellel on juba lapsed ja kes on teinud valiku vene lasteaia või kooli kasuks, on sageli öelnud, et mõistlikum olnuks algusest peale lapsed eesti lasteaeda või kooli panna. See samm ei pruugi lapsele ega ka tema vanematele kerge olla, ent kui kavatsetakse tulevikus Eestisse jääda, siis on valik ilmne.
Varane keelekümblus aitab vene lastel Eesti ühiskonda integreeruda ning kergendab nende edasist elu tunduvalt. Ei tasu karta, et laps lõpetab oma emakeeles kõnelemise või unustab selle sootuks. Eesti koolide õppekavadesse kuulub ka vene keel ning emakeelt kasutavad vene lapsed ka kodus ja sõpradega suheldes.
Lõpetuseks tasub märkida, et keele õppimise põhiprintsiibid on järgjärgulisus ja etapilisus. Otsus selle kohta, milline õppekeel valida, tuleb teha võimalikult varakult. Vanemate abi ja tugi ning lasteaedade ja koolide õppemeetodid, mis viivad võimalikud stressiolukorrad võõrkeele õppimisel miinimumini või välistavad need täielikult, annavad vene lastele võimaluse saada Eesti ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks, traumeerimata seejuures nende psüühikat ja rikkumata sidet esivanemate kultuuriga.