:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Segaste eesmärkidega apteegireform
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Riigi algatatud apteegireformi puhul jääb segaseks, mida sellega saavutada soovitakse, ja hägusevõitu on siiani ka selle oodatavad tulemused.
Turuosalised ehk suudavad ette näha, kuidas puudutavad eelseisvad muudatused nende ärihuvisid. Kel on oht seniseid positsioone kaotada, lööb häirekella ja kipub võimalikke negatiivseid tagajärgi võimendama. Eeldatavad võitjad seevastu ei näe selles reformis ühtegi tonti.
Ravimimüügi äris osalejate huvide kõrval peaks olema aga põhiküsimuseks, mis muutub selle tulemusel paremaks tarbijatele. Kui mõnes suuremas keskuses jääb senise viie-kuue apteegi asemel alles kolm-neli, ei ole selles iseenesest midagi väga hullu − arstirohud saab ikka kätte, kuigi ilmselt mõnel pool natuke suurema jalavaeva või autokütusekuluga kui seni harjutud.
Kuid samas on põhjust karta, et konkurentsi nõrgemine kipub kruvima ka niigi mitteodavate ravimite hindu ülespoole, olgugi et seda asjaosalised ise enamasti ei tunnista. Senist apteekide rohkust arvestades ei ole põhjust arvata, et tegu oleks väga väikest kasumit teeniva ettevõtluse liigiga. Kui see ei oleks tasuv, vaevalt siis tegutseks apteeke nii palju. Kui müügikohti jääb vähemaks, on lihtsam ka hindu tõsta.
Nagu ütleb tänases Põhjarannikus Ida-Virumaa rahvatervise spetsialist Eha Samra, on maakonnas üheks suureks probleemiks apteekide ebapiisavad lahtiolekuajad. Aastaid on räägitud, et suuremates keskustes võiksid olla valveapteegid, kust saaks mõne ootamatult ägenenud vaevuse korral kiiresti rohtu osta ka pärast kella kuut või seitset õhtul, mil apteegid uksed sulgevad. Seda probleemi see reform aga paraku ei lahenda.