:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Miks riik ei usalda kohalikke?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Riik on tulnud välja järjekordse kampaaniaideega Ida-Viru olukorra parandamiseks. Seekord hariduses. Kui eelmine valitsuse kampaania, mis ilmselt on enam-vähem läbi kukkunud, rääkis sellest, kuidas Ida-Virumaale tuleb ümber paigutada sadu riigipalgalisi töökohti, siis nüüd on haridusminister Mailis Repsil peas mõte "eksportida" siia teistest Eesti piirkondadest õpetajaid, kellel pole õpilaste nappuse tõttu piisavalt koormust.
Mõte oleks hea, kui see tõstaks meie hariduse kvaliteeti ja me saaksime selle kampaaniaga maakonda tõesti väga häid pedagooge. Aga kui põhikriteeriumiks on see, kui aktsendivabalt õpetaja eesti keelt valdab, siis tekib küsimusi.
Me oleme aastate pikku näinud, kuidas riik on siia tarninud kümnete ja sadade kaupa ametnikke küll politsei-, küll pääste-, küll vangla- või prokuratuurisüsteemi teistest Eesti piirkondadest. Sageli on tegemist just juhtivate ametitega, kuhu kohapealt ei suudeta inimesi leida. Millegipärast on riigimeeste peades juurdunud arusaam, et 140 000 elanikuga maakonnas pole vastutavatele riigiametnike kohtadele inimesi võtta.
Sama mõtteviis on nüüd juurdumas haridusministeeriumis, ehkki Narva kolledž on ju ometi aastate kaupa pedagooge koolitanud. Kas riik omaenda tunnustatud haridust siis ei usalda?
Tendents, kus riik ei suuda oma ameteid ja asutusi kohalike inimestega komplekteerida, on olnud pikaaegne ja süvenev. Meie silmis on probleem selles, et kohalik kogukond jääb ilma nendest enamasti hea palgaga töökohtadest. Mujalt tulnud ametnikud tavaliselt siia kolida ei kavatse, nad ei sulandu ka kohalikku kogukonda, luues näiteks oma erakliku meelelahutusklubi, mille riik heldelt kinni maksab.
Jah, võib öelda, et vastutasuks saame kvaliteetseid riiklikke teenuseid. Ent kui riik siinseid aktiivseid inimesi olulistesse ametitesse ei usalda, siirduvad nad mujale karjääri tegema, võõrsilt tulnuid aga kohaliku kogukonna areng ei huvita. See kõik pärsib tegusate ja võimekate kohaliku elu liidrite juurdekasvu ja lõppkokkuvõttes kaotab sellest kogu maakonna arenguvõime.