JUHTKIRI: Tasuta ühistranspordi esimesed kibedad viljad
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
18. juuli 2018, 13:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pool kuud oleme saanud nautida valitsuse kingitust tasuta ühistranspordi näol maakonnaliinidel ja nüüd võime rääkida, et vähemalt osa sellega seotud kartustest on olnud põhjendatud. Sellist kaost, mis toimub praegu Narva ja Narva-Jõesuu vahelistel liinidel, kohalikud inimesed ei mäleta. Teenus, mille mõte oli muuta see inimestele kättesaadavamaks, on paljudele kättesaamatu, sest ülerahvastatud bussid vuravad peatustes ootavatest inimestest lihtsalt mööda.
Inimeste nördimusest võib aru saada: kui Narva-Jõesuus töötav narvalane ikka puhkajatest täiskiilutud busside tõttu tööle ei pääse, on tal tasuta ühistranspordist vähe abi. Sellises olukorras on Narva kandis taas õitsele löönud piraattaksondus, sest selge on see, et kellel ikkagi sõita on tarvis, haarab ka viimasest õlekõrrest. Tagajärjeks on see, et tasuta ühistranspordi tõttu on inimesed sunnitud kasutama piraattaksosid, mis koorivad neilt ühe otsa eest 10-15 eurot. Mis omakorda tähendab, et valitsuse transpordipoliitika toidab ka varimajandust.
Ühest küljest võib ju öelda, et olukord on ajutine ning ongi normaalne, et suvitusajal on mere äärde suur tung, kuid seda kõike oleks ju saanud ette näha ning probleemideta pole liinid maakonna teisteski piirkondades.
Küllap saame veel kuulda probleemidest Kohtla-Järve linnaliinidel, mis on tasulised, aga valusasti võib tasuta ühistransport puudutada ka siin käigus olevaid kommertsliine.
Kõike ülaltoodut kokku võttes tuleb tõdeda, et kui nii tähtis asi nagu ühistransport oluliselt ümber korraldatakse, ei saa seda teha kiirustades, vaid kõik võimalikud riskid tuleb enne läbi kaaluda.