:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Väärtustagem oma randu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Ida-Virumaa võib öelda, et oleme õnnelik maakond − eriti kui silmas pidada tänavust erakordselt sooja suve −, kus inimesed kasutavad iga võimalust jõuda mõne veekogu äärde.
Maakonna lõunaserva jääb Eesti suurim järv Peipsi, põhjaserva palistab Soome laht ning nende kahe vahel on Eesti suuremaid voolavaid veekogusid − Narva jõgi. Lisaks veel hulk kõiksugu järvi eesotsas Kurtna järvistu veesilmadega.
Ent kui me hakkame vaatama, kas me suudame ka meile looduse poolt antud veekogusid piisavalt mõistlikult ja efektiivselt kasutada, siis siin on küll olulisi vajakajäämisi. Meie randade haldajad ja valdajad justkui ei teagi, mida saaks või peaks seal ette võtma, et inimestel oleks turvaline veekogude ääres puhata.
Peipsi ääres on RMK teinud palju selleks, et hoida korras puhkealasid, kuid Kauksi parkimiskaos soojade ilmade korral on samasugune nagu kümme aastat tagasi. Narvast Narva-Jõesuu suunal sõitvad bussid on pilgeni täis, inimesed jäävad bussidest seetõttu maha, aga neile öeldakse hoopis, et olgu õnnelikud, sest ühistransport on tasuta.
Toila vald on oma ranna hooldamisse üsna ükskõikselt suhtunud. Formaalselt oleks justkui midagi tehtud, aga ikka peavad vabatahtlikud enne tegema näidisaktsiooni, et juhtida vallavõimude tähelepanu prahiprobleemile. Rannas käib suve jooksul tuhandeid inimesi ja olgugi et rannavalve on tõepoolest kallis lõbu, pole aastaid suudetud tagada isegi veetemperatuuride seiret, mis oluliselt väiksemates kohtades ammu iseenesestmõistetav on.