:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Seaduse ees on kõik võrdsed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Neljapäevases lehes kirjeldatud lugu, kuidas Narva linnavõimu väga mõjukas isik Aleksei Voronov 80eurose liiklustrahvi tõttu politseiga kohut käis ning kaotas, tõi kaasa Voronovi ja ajakirjaniku vahelise vestluse, kus esimene ei saanud hästi aru, miks ajakirjandus justkui nii tühisest asjast huvitub.
Eks me siis pidime selgitama avalikkuse huvi kriteeriume, avaliku elu tegelase staatusega kaasnevat jne.
Ent tegelikult on nimetatud kohtukaasus väga oluline, sest kohus viitab oma lahendis huvitavatele asjaoludele.
Nimelt jäi kohtul asja menetledes ja ka varasemate rikkumiste ajalugu uurides mulje, et politsei pole olnud karistuse määramisel objektiivne. Üks politseinikest tunnistas kohtus, et teab Voronovi kui linna juhtkonda kuuluvat inimest ja vee-ettevõtte juhti. Tegelikult on avalik saladus, et Voronov on Narvas üks mõjukamaid poliitikuid, ning kui kohus peab vajalikuks märkida, et see staatus võis mõjutada politsei karistusotsuseid, on see üsna kõva kivi meie korrakaitsjate kapsaaeda.
Aga mis on selle loo juures kõige olulisem, on see, et kohtu seisukohalt ei tohi just tuntud ja kõrgel positsioonil olevate inimeste rikkumiste puhul teha karistustes mingeid allahindlusi. Sest selline lähenemine kõigutab põhimõtet, et seaduse ees on kõik võrdsed, sõltumata päritolust, positsioonist, tõekspidamistest või usutunnistusest. Lõppkokkuvõttes on see ka politsei enda autoriteedi püsimise küsimus.