Mare Roosileht: uue ülikooli loomine Narva on absurdne

MARE ROOSILEHT, Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži arendusdirektor. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Tallinna tehnikaülikooli (uue lühinimega TalTech) 100. aastapäeval on sobiv meenutada Tallinna tehnikaülikooli motot "Mente et Manu" ehk "Mõistuse ja käega". Kas sellist arukusele kutsuvat lähenemist oleks sobiv rakendada ka riiklikes ja regionaalsetes otsustes? Arvan, et jah!

Kas uue ülikooli (loe: IT-kolledži) loomise idee Ida-Virumaale (loe: Narva) olukorras, kus õppurite arv väheneb ning Ida-Virumaal on juba kahe avalik-õigusliku ülikooli kolledžid - Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli rakenduskõrgharidust andev kolledž −, on mõistlik ja majanduslikest kaalutlustest lähtuv?

Kas Ida-Virumaa on ainult Narva? Ei, Ida-Virumaa − see on ka Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Toila, Kiviõli, Iisaku jne, mis samuti ootavad, et ülejäänud Eestimaa neid märkaks ega unustaks.

Kuidas siis mõista Indrek Neivelti ja Raul Eametsa meediasse paisatud ideed? Kas see on poliitiline trikk, järjekordne Eesti riigi raha tuulde laskmine või lihtsalt teadmatus?

Kohtla-Järvel asub TalTechi Virumaa kolledž, mis on seotud tehnilise kõrghariduse andmisega maakonnas juba alates 1959. aastast. Kolledžil on olemas tänapäevane laboribaas ja kompetentne akadeemiline personal nii IT kui ka tehnika ja tootmise valdkonnas, samuti tugevad sidemed nii kohalike kui ka riiklike (tööstus)ettevõtetega. Sellises olukorras tundub uue ülikooli loomise idee Narva absurdne ning lausa vastutustundetu.

Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa artikkel 17. septembri Postimehes pakub välja mõtte luua IT-kolledž Narva kolledži baasil, mis siiani on keskendunud humanitaarvaldkondadele (õpetajakoolitus jm) ning kus ITd on õpetatud alles kolm aastat. Selline arvamusavaldus tundub lihtsalt nutika ettepanekuna TÜ infrastruktuuri laiendamiseks Narvas.

 Uskuge − tänapäevast ülikooli võib arendada ka Kohtla-Järvel!

Kindlasti leiab Tartu ülikool oma vastutusvaldkondadest õppekavasid, mida tasuks Narva kolledžis arendada, näiteks üldhariduskoolides nii vajalike tugiisikute koolitamine. Samal ajal on TalTechi Virumaa kolledžis juba olemas tänapäevased side-, multimeedia-, robottehniliste süsteemide, infosüsteemide projekteerimise, operatsioonisüsteemide ja arvutivõrkude administreerimise, programmeerimise jne laborid, kuhu on investeeritud ainuüksi viimase seitsme aasta jooksul ca 0,5 miljonit eurot, on olemas akadeemiline personal, kes oskab neid seadmeid kasutada ja viib juba aastaid professionaalsel tasemel läbi õppetööd.

Samuti on Virumaa kolledži kõrval suurepäraste tingimustega üliõpilaskodu, mida meeleldi kasutavad kaugõppijad üle Eesti. Arvestada tuleb ka sellega, et Tallinna tehnikaülikoolil, millega hiljuti ühines ka Tallinnas asuv IT-kolledž, on Eestis juhtiv roll infotehnoloogiaspetsialistide koolitamisel.

Kui palju maksab ühe õppekava avamine? Asjatundjate arvutuste kohaselt 0,4-0,5 miljonit eurot.

Eelöeldule tuginedes tuleb märkida, et panustades riiklikul tasandil IT valdkonna arendamisse ja populariseerimisse Virumaa kolledžis, on võimalik tunduvalt väiksemate ressurssidega saavutada mitu korda suurem kasutegur ja tulemus. Rääkimata kvaliteedimärgist, mille annab Tallinna tehnikaülikooli diplom. Ja kui TalTech ei ole tänapäevane ülikool − mis siis on?

Kuidas selline arutluskäik tundub? Kas IT-kolledži Narva loomise näol on tegemist mõistliku otsusega või lihtsalt läbimõtlematuse ja valimiseelse poliitilise mänguga?

Olen nõus, et põlevkivitööstuse keskkonnatasud tuleb suunata Ida-Virumaa arengusse elukeskkonna parandamise ja ettevõtluse mitmekesistamise eesmärgil. Jah, IT-valdkonda on vaja meie maakonnas arendada. Just Virumaa kolledži areng aitab kaasa nende eesmärkide täitmisele! Uskuge − tänapäevast ülikooli võib arendada ka Kohtla-Järvel!

Artikkel ilmus 22. septembri Põhjaranniku paberlehes pealkirjaga "Mõistuse ja käega? Või..."