Inimesed väärivad õigust ise oma pensionivara käsutada

MARJA-LIISA VEISER Foto: Põhjarannik

Teise pensionisambasse raha kogumise kohustuslik süsteem loodi Eestis ligi 15 aastat tagasi lubadustega kindlustada meie inimestele parem pensionipõlv. Praeguseks on teise pensionisamba fondidesse kogutud Eesti elanike sääste kokku ligi 4 miljardi euro ulatuses.

See on nii hiiglaslik summa, mida tavainimesel on raske hoomata. Teise pensionisamba loomise põhjenduseks olid väited, et inimesed ei taha ise säästa ega oska piisavalt ise ka investeerida. Seetõttu kehtestatigi sundsäästmine selliselt, et 2% töötaja palgast ja 4% jagu sellelt arvestatud sotsiaalmaksust suunati inimese valitud pensionifondi ja fondivalitsejatele anti õigus seda raha edasi investeerida.

Paar nädalat tagasi ilmus meedias uudis, et Eesti teise samba pensionifondide viimase kümne aasta reaaltootlus on olnud negatiivne (-1,3% aastas). See on OECD äsja avaldatud riikide võrdluses Euroopa halvim tulemus! Drastiliseks muudab sellise negatiivse tootluse asjaolu, et samal ajal, ehk siis viimase 10 aasta jooksul, on maailma aktsiaturud teinud läbi väga suure tõusu. Näiteks USA aktsiaturud on viimasel kümnendil tõusnud keskmiselt üle kahe korra. Ka Tallinna börsil on viimasel kümnendil olnud väga tugev tõus.

Seega peame tõdema, et sundkorras inimestelt pensionifondidesse suunatud raha põleb ereda leegiga. Samas need inimesed, kes on ise otse aktsiatesse targalt investeerinud, on viimasel kümnendil oma sääste üldjuhul mitmekordistanud.

"Sundkorras inimestelt pensionifondidesse suunatud raha põleb ereda leegiga." 

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on juba kümme aastat rääkinud, et sunduslik teise pensionisamba süsteem on inimestele kahjulik ja toimib üksnes pankade ja teiste fondivalitsejate huvides. Nüüd on Isamaa välja tulnud konkreetse plaaniga pensionisüsteemi muutmiseks, et anda inimestele tegelik kontroll oma seniste ja ka tulevaste pensionisäästude üle. Selleks soovib erakond anda inimestele õiguse suunata oma säästud (2% töötaja palgast ja 4% jagu sellelt arvestatud sotsiaalmaksust) personaalsele investeerimiskontole ning sealt iseseisvalt investeerimist korraldada.

Juhul, kui isik suunab oma teise pensionisambasse kogutud vahendid investeerimiskontole, siis tekiks tal ka õigus need osaliselt või täielikult sealt välja võtta, aga sellisel juhul tuleks tal tasuda väljavõetavalt summalt tulumaksu, mille määr on Eestis 20%. Näiteks kui võtta välja 10 000 eurot, siis tuleks lisaks tasuda 2000 eurot tulumaksu.

Neile inimestele, kes on oma teise samba pensionifondiga rahul, jääks õigus senises süsteemis jätkata. Seega annaks selline ettepanek inimestele oma tuleviku kindlustamiseks võimalusi juurde, mitte ei võtaks neid kelleltki vähemaks. Igal juhul jääb kõigile alles riiklik esimese samba pension.

Kuivõrd ettepaneku näol on tegemist fundamentaalse muudatusega, on sellele tekkinud peale pooldajate ka hulga kriitikuid. Isamaad süüdistatakse selles, et erakond soovib anda inimestele liiga kergelt võimaluse väljuda teise pensionisamba süsteemist ja võtta kogutud säästud välja. See kriitika ei ole kohane.

Esiteks on mitmetel juhtudel kogutud säästude väljavõtmine mõistlik. Näiteks juhul, kui isikul on kõrge intressiga laenukohustused, võib olla mõistlik väljavõetavate säästudega laenud tagasi maksta ja alustada uuesti säästude kogumist personaalsele investeerimiskontole. Samuti võib väljavõetav raha olla paljudele noortele peredele hädavajalik eluaseme soetamiseks või ka olemasoleva eluaseme renoveerimiseks.

Ida-Virumaal on korterite hinnad mitu korda madalamad kui Tallinnas ja just siin saaksid paljud noored pered Isamaa ettepaneku realiseerimisel oma eluaseme probleemid lahendatud. Rõhutan, et Ida-Virumaa jätkusuutliku arengu sõlmküsimuseks on, et noored pered ei lahkuks, vaid jääksid siia elama.

Tulles tagasi kriitika juurde, siis mina usun, et Eesti elanikud on valdavalt vastutustundlikud. Eestlastel on alati jätkunud talupojatarkust ja jätkub seda ka edaspidi. Oleme suutnud ellu jääda Saksa, Taani, Poola, Rootsi ja Tsaari-Venemaa ülemvõimu all. Me suutsime üle elada nõukogude okupatsiooni ja taastada oma iseseisva riigi, mida oleme pärast taastamist ehitanud juba üle veerandsajandi. Igas ühiskonnas on vastutustundetuid isikuid, kuid enamik oskab perspektiivitundega oma tulevikku kujundada.

Mina usun, et aeg on muutuseks küps. Tuleb anda inimestele õigus väljuda teisest pensionisambast ja ise oma pensionivara käsutada.