Ida-Virumaal on põhjust pidutseda
21. november 2018, 11:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas olete märganud, et Ida-Viru on Eestis popiks muutunud? Tõsiasi on, et Ida-Virumaa on praegu Eesti kõige kiiremini kasvav turismipiirkond. Teeme ajalugu ja meil on põhjust olla uhked, rõõmustada ja pidada pidu. Kas mäletate, et veel 2016. aastal olime üleriigilises meedias pildis kui katastroofipiirkond?
Turismis on nii riigi tasandil kui meie maakonnas statistika jälgimise põhiallikas statistikaamet ja seal toodud majutusasutustes majutunud külastajate arv. Esimest korda on Ida-Virumaa olnud parimaks turistide arvu kasvatajaks. Meil on tänavu 9 kuuga käinud 30 000 turisti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. See teeb 19% kasvu, mis on märkimisväärne − Eestis tervikuna kasvas turistide arv ühe, Pärnumaal kolme ja Tartumaal nelja protsendi võrra. Meie 30 000 lisandunud turistist enamik oli mujalt Eestimaalt (22 000) ja ligi 8000 Venemaalt. Eriti populaarsesse augustisse, mil toimus Ida-Viru seni suurim üritus "Kremli ööbikud", jääb 30 000 kasvust 7000 turisti. See arv oleks olnud veelgi suurem, kui meil ei napiks majutuskohti.
"Ida-Virumaa fenomen on, et meil on turismi arendamiseks suurepärane ressurss, aga veelgi olulisem on see, et meil on ka kirglikud ja nutikad missioonitundega eestvedajad."
Turistide arvu kasv läbi kõigi kuude on kestnud juba 2017. aasta sügisest. Siit tuleneb küsimus: millest on see tingitud? Ilm oli tõepoolest tänavusel suvel väga hea, aga see kehtib ka teiste piirkondade kohta, kus turistide kasv oli oluliselt väiksem.
Aasta tagasi alanud murrangu põhjustasid mitmed tegurid. Taasavati hotell Liivarand. Tänavuse suve algusest tõi uusi külastajaid Ida-Virumaale Kiviõli seikluskeskuses valminud kogu pere elamuspark, suvel etendus "Kremli ööbikud" ja toimusid mitmed teised uued kultuurisündmused. Ka meedias levivad hoiakud Ida-Virumaa suhtes on pöördunud varasemast positiivsemaks. Selles on võtmeroll Ida-Viru turismiklastril (turismipartnerlus), kes on seadnud eesmärgiks muuta Ida-Virumaa Tallinna järel külastajate arvult teiseks turismisihtkohaks Eestis. Alates 2017. aastast on selle plaani elluviimisesse investeeritud ligi 200 000 eurot aastas.
Selle raha eest viiakse ellu 45 kampaaniat Eesti, Soome ja Vene turul, samuti käib koolitusprogramm. Oleme kutsunud Ida-Virumaad kui Eesti kõige seikluslikumat paika testima Eesti suuremate väljaannete esindajaid. Üllatasime seiklustega Aidu safaril, Kreenholmis, pankrannikul ja mujal.
2016. aasta kevadel oli Kanal 2s saade Ida-Virumaast kui katastroofi äärel piirkonnast. Selle peale sai mõõt täis − turismiklastris käis hääletamine, kas teeme kampaania "Tere tulemast katastroofipiirkonda − meil on savi!". Asja konks oli, et Toila SPA oli just savitoa avanud. Klastris on 50 partnerit ning päris üksmeel jäi saavutamata, aga napilt läks. Kuidas arendada turismisihtkohta sellise kehva mainega?
Sama mure oli ka turismiklastri põhiline käivitaja 2008 aasta sügisel. Ida-Virumaal oli välja arendatud hulk tugevaid turismiteenuseid. Tegutsesid Jõhvi kontserdimaja, Saka mõis, Toila SPA, Narva muuseum ja paljud muud põnevad kohad. Äsja oli Narva-Jõesuus valminud Meresuu SPA. 2009. aasta veebruaris oli tulemas Eesti presidendi vastuvõtt Jõhvi kontserdimajas.
Meie ettevõtted ja omavalitsused panid pead kokku ja otsustasid hakata ise häid uudiseid jagama, lõid Facebooki grupi Ida-Virumaa Sõbrad, läksid üheskoos välja turismimessile "Tourest". Ida-Virumaa fenomen on, et meil on turismi arendamiseks suurepärane ressurss (pikimad liivarannad, kõrgeim pankrannik, erandlikud tööstusmaastikud, piir ja piirkindlustused jpm), aga veelgi olulisem on see, et meil on ka kirglikud ja nutikad missioonitundega eestvedajad. 2009. aasta kevadel tegi Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm seni vabatahtlikult tegutsenud initsiatiivgrupi poolt Ida-Viru ettevõtluskeskusele ettepaneku luua turismiklaster. Esimene leping sai sõlmitud 29 partneriga 30. septembril 2009. aastal.
Turismiklaster on avatud kõigile. Praegu on klastris partnereid ligi 50, viime ellu järjekorras kolmandat strateegiat. Oleme kokku leppinud, et Ida-Virumaa on Eestimaa seiklusmaa, sest just meil asuvad Eesti kõige ägedamad seiklused: maa all, mäe otsas, veel, puude latvades, piiril jne. Seiklus on midagi rutiinist väljas, ootamatut, arendavat, selline vau-asi. Partnerid loovad pidevalt juurde uusi seikluslikke atraktsioone ja teenuseid. Näiteks tänavune november on maitseseikluste kuu. Euroopa Liidu 20 miljoni euro suurusel toel valmib Ida-Virumaal aastatel 2017-2022 üheksa uut turismiatraktsiooni.
Kasv toimub ka majutusasutustes: järgmisel aastal lisandub maakonda 160 ja ülejärgmisel aastal 350 uut voodikohta. 350 on tulemas 2020. aastal. Kultuuri- ja spordiinimesed on leidnud meie ürituste paigad. Kohalikud noored teevad Seiklusmaa TVd. Kui õnnestuks taasluua reisilaevaühendus Ida-Virumaa ja Soome vahel, saaksime ka Soomes oma potentsiaali realiseerida − praegu käib meil 14 korda vähem soomlasi kui Pärnumaal.
Praegu avaliku arutelu all olev Ida-Viru omavalitsuste ühine arengustrateegia 2030+ sõnastab: "Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakond Tallinna järel esimene turismisihtkoht Eestis."
Omavalitsused tunnevad, et senine sihikindel tegevus toob tulemusi, ning on valmis suurt eesmärki edasi püüdma. Praegu oleme Eesti neljas turismisihtkoht (Tallinna, Pärnu- ja Tartumaa järel). Kasvama peame vähemalt kaks korda. See tähendab aga ka kaunimat elukeskkonda ja häid teenuseid kohalikele. Ressurss on meil Eesti mitmekülgseim ja inimesed kõige ägedamad. Pidu tuleb jaanuaris!
[pdf-embedder url="https://pohjarannik.ee/wp-content/uploads/2018/11/turismigraafik.pdf"]