Laenukeeld saab läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Mitu aastat kehtinud piirang, mis lubas omavalitsustel raha laenata vaid selleks, et tasuda oma osalust ettevõtmistes, kus lõviosa rahast tuli teiste Euroopa Liidu riikide maksumaksjatelt, saab peagi läbi.
Linna- ja vallajuhtidel tekib taas põhjust sagedamini pankade poole pöörduda, sest peagi võib laenu võtta sisuliselt kõigeks, mida kohalik volikogu heaks kiidab. Peab vaid jälgima, et laenukoormus ei ületaks 60 protsenti aastaeelarvest.
Kuigi vahepealne piirang pärssis omavalitsuste tegevusvabadust, oli seejuures positiivseks küljeks, et see on motiveerinud paremini ära kasutama Euroopa Liidu poolt Eestile pakutavaid toetussummasid. Keerukate projektitaotluste ja aruannete koostamine ning EASi valvsate "inspektorite" pilgu all toimetamine pole olnud sugugi kerge katsumus. Kuid need, kes selle töö ette võtsid, on saanud või saamas tehtud asju, millest kõrvalise abita olekski võinud vaid unistama jääda.
Ent nüüd, kus laenamistingimused lõdvenevad ja valikuvõimalused avarduvad, võrreldes kitsamate euroabi reeglitega, on eriti tähtis, et kohalikul tasemel toimuksid põhjalikud avalikud arutelud selle üle, milliste plaanide elluviimiseks linna või valda uue laenuga siduda ning milline peaks selle pikaajalise kohustuse mõju ja kasutegur olema.
Kui seni oli otsuste tegemisel suures ulatuses määrav, kas üks või teine ettevõtmine on euroliidu fondide silmis abikõlblik, siis nüüd muutub üha tähtsamaks, miks see meile vajalik on.